"Kaebuste lahendamise tähtaeg on seitse tööpäeva riigikohtusse saabumise ajast ehk lahendite avalikustamise viimane aeg on 27. märts," ütles riigikohtu pressiesindaja Susanna Kivi esmaspäeval ERR-ile. "Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi nõupidamisi toimub sel nädalal tavapärasest rohkem, ent kuivõrd kaebusi on tõepoolest väga palju, siis enne 27. märtsi tõenäoliselt lahendeid oodata ei saa," lisas ta.

Vastavalt seadusele registreerib vabariigi valimiskomisjon (VVK) valitud riigikogu liikmed pärast valimispäeva, kui VVK-le ja riigikohtule kaebuste esitamise tähtaeg on möödunud või kui esitatud kaebuste kohta on tehtud lõplikud otsused. Valimistulemused loetakse väljakuulutatuks järgneval päeval, kui valimiskomisjoni otsus on Riigi Teatajas avaldatud.

"Kui 27. märtsi õhtuks on kõik kaebused lahendatud, koguneb Vabariigi Valimiskomisjon suure tõenäosusega veel samal nädalal ehk 28. või 29. märtsil valimistulemusi välja kuulutama," ütles VVK pressiesindaja Kristi Kisberg esmaspäeval ERR-ile. Tema sõnul ei ole praegu veel istungi aeg paika pandud.

Põhiseaduse kohaselt toimub riigikogu uue koosseisu esimene istung kümne päeva jooksul arvates riigikogu valimistulemuste väljakuulutamisest. Riigikogu kutsub esimeseks istungiks kokku president.

Riigikogu uue koosseisu kokkutulekul astub ametisolev valitsus tagasi ning president määrab sellest alates 14 päeva jooksul peaministrikandidaadi, kellele teeb ülesandeks uue valitsuse moodustamise.

Peaministrikandidaat esitab 14 päeva jooksul riigikogule ettekande tulevase valitsuse moodustamise aluste kohta, mille järel riigikogu otsustab läbirääkimisteta avalikul hääletusel peaministrikandidaadile volituste andmise valitsuse moodustamiseks. Riigikogult valitsuse moodustamiseks volitused saanud peaministrikandidaat esitab seitsme päeva jooksul valitsuse koosseisu presidendile, kes nimetab kolme päeva jooksul valitsuse ametisse.

Riigikohus sai 22 kaebust

Riigikohus sai seoses valimistega 22 kaebust, millest kaheksa on juba lahendatud ning ülejäänud 14 tuleb määratud tähtajaks lahendada, ütles Kivi. Tema sõnul on kaebuste põhiliseks sisuks e-hääletamise erinevad aspektid, vangide hääletamis- ja kandideerimisõigus ning valijate nimekirja mittekuulumine.

Juba lahenduse saanud kaebustest otsustas riigikohus jätta kuus asja rahuldamata ning kaks läbi vaatamata.

Riigikogu XIV koosseisu valimised toimusid 3. märtsil.