Eesti saab e-hääletamist kui teenust võimaldava infosüsteemi ({{commentsTotal}})

Pilt on illustratiivne
Pilt on illustratiivne Autor/allikas: ERR

Riigi Infosüsteemi amet (RIA) asub looma uut valimiste infosüsteemi, mis võimaldab lisaks riigikogu, kohalike omavalitsuste ja Euroopa Parlamendi valimistele korraldada e-hääletamist ka mitmesuguste muude või kitsamat inimeste ringi puudutavate küsimuste otsustamiseks.

"Meil tekib võimekus pakkuda e-hääletamist kui teenust suvalisele seda vajavale üksusele. Näiteks soovib kohalik omavalitsus otsustada laste mänguväljaku asukoha ja teeb selleks omavalitsuse elanike seas e-hääletuse. Ja see on siis sama turvaline nagu on täna riigikogu, Euroopa Parlamendi või kohaliku omavalitsuse valimiste e-hääletus," ütles RIA tehnoloogiaosakonna juht Tarmo Hanga ERR-ile. "Vaatame seda kui sammu tulevikku - meil tekiks võimalus mõtestada e-valimisi kui pidevalt kättesaadavat teenust," lisas Hanga.

Küsimusele, kas uus süsteem oleks selline, et võimaldaks sujuvalt korraldada ka rahvahääletusi, vastas Hanga jaatavalt. "Me arendame uut valimiste infosüsteemi mõttega, et selline rahvahääletuse tüüpi asi saaks aset leida. Ja et e-hääletamine oleks oma olemuselt pidevalt toimiv teenus," märkis ta.

Hanga sõnul oleks e-hääletamise kui teenuse pakkumise seisukohalt hea, kui see olekski kogu aeg töötav süsteem, mitte, et see käivitatakse ainult valimiste ajaks. "See võimaldab teenust alati paremini hallata, tuunida ja hoida oskusteavet teravana," selgitas ta.

Uue infosüsteemi käivitamise üheks aluseks on elektroonilise valijate registri loomine, sellekohane nõue on ka eelmise aasta 13. juunil riigikogus vastu võetud Euroopa Parlamendi valimise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduses. Sellega lisati Euroopa Parlamendi valimise seadusesse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusesse, rahvahääletuse seadusesse ning riigikogu valimise seadusesse nõue tagada hääletamise korraldamisel valijate nimekirja kasutamine elektrooniliselt.

Elektroonilise valijate registri põhjal saab e-hääletuse korraldaja määrata need, kelle on õigus hääletusel osaleda. "Näiteks saab kohalik omavalitsus läbi elektroonilise valijate registri määrata, kes on tema inimesed ehk valijad. Konkreetsel juhul on need kohaliku sissekirjutusega vallaelanikud," rääkis Hanga.

"Meie süsteemi arhitektuuri vaatenurgast ei ole vahet - oluline, et need, kes tahavad seda teenust kasutada, suudaksid ära määratleda oma subjektide ringi, kes sellesse on kaasatud. Näiteks kui ülikool otsustab valida omale rektorit ja kasutada selleks 2021. aastal e-hääletamise infosüsteemi, siis ülikool peab valimisõiguslikud kodanikud seal süsteemis ära määratlema ning ideaaljuhul saavad need inimesed äpi oma seadmes lahti võtta ja teha oma valiku," selgitas RIA tehnoloogiaosakonna juht.

Kahe aasta pärast on lootus m-valimisteks

Valimiste uueks tsükliks ehk hiljemalt 2021. aasta kohalikeks valimisteks peab uus süsteem saama kasutuskõlblikuks ning siis võiks tekkida ka võimalus anda oma hääl mobiilirakenduse abil, rääkis Hanga. "Selleks ajaks leiab lahenduse ka see põletav küsimus, et kas me saame m-valimised, ehk kas me saame oma nutiseadmetest hääletada. Ka selles osas käib praegu aktiivne töö," ütles ta.

Nutiseadmes hääletamise võimaldamiseks on siiski vaja korraldada põhjalik turvaanalüüs, ütles riigi valimisteenistuse pressiesindaja Kristi Kirsberg ERR-ile.

Hanga sõnul on vaja senine süsteem uuega asendada, kuna seni on 10-15 aastat vana süsteemi pidevalt kohendatud, nüüd aga luuakse täeisti uue lahendus.

Samuti pöörab RIA palju tähelepanu süsteemi turvalisusele. "Meie jaoks on see väga oluline fookuspunkt, et me teeksime enda otsa nii hästi kui suudame ja iga valimise ja muutusega küberruumis me üritame kaasas käia ja teha järgmise tsükli veel paremini. Arvestades, et esimesed e-valimised toimusid 2005. aastal, siis on valimiste korraldamise, turvamise ja kogu selle protsessi ümber olev meeskond läinud väga palju suuremaks ja professionaalsemaks," rääkis Hanga.

Loodav infosüsteem võimaldab näiteks inimestel, kes soovivad kandideerida, ennast tulevikus ise registreerida ja samuti saavad erakonnad ise oma kandidaatide järjekorda ise muuta. "See käsitöö ja pabertiöö, mida täna tehakse, see kaob ära," lubas Hanga.

Töö algas juba aasta tagasi

Uue süsteemi loomise ettevalmistust alustati juba eelmisel aastal ning praegu on pooleli hanked ja lepingute sõlmimine partneritega, rääkis Hanga. "Me alustasime eeltöödega tegelikult juba aasta tagasi - selleks, et saada Euroopa Liidu fondidest rahastust, kirjutada projektid ja põhjendada need ära, teha taotlused, põhikirja muudatused ja kõik niisugused asjad. See töö on käinud juba üle aasta," rääkis ta.

Samuti on juba korraldatud riigihange ja lepingute allkirjastamine arenduspartneriga juba käib, lisas ta. Haga ei soovinud nimetada tööde täpset maksumust, kuna kõik lepingud ei ole veel sõlmitud. "Aga ma arvan, et me oleme eelarvega kaetud," ütes ta, märkides, et süsteemi loomiseks kasutatakse Euroopa Liidu raha. "Kuna see läheb riigi e-teenusta arendamise meetme alt, siis seal ongi 100-protsendiliselt EL-i rahastus, me ise ei rahasta seda," ütles ta. Ehkki arendustegevus toimub Euroopa Liidu abiga, hakkab süsteemi edasise ülalpidamise eest maksma Eesti riik.

Uue süsteemi loomiseks ja haldamiseks moodustas RIA aastavahetusel eraldi töörühma, kes ainult sellega tegelebki, ütles Hanga.

Muutused 2021. aastal

Eelmise aasta juunis muudetud valimisseadused rakenduvad ellu alates 2021. aasta valimistest, kuid need ei anna veel võimalust e-hääletamist teenusena pakkuda, ütles riigi valimisteenistuse esindaja Kirsberg ERR-ile. "See vajab eraldi seaduse muudatust," märkis ta.

"Küll on aga infosüsteem selline, mis võimaldaks pideva teenuse pakkumist - näiteks kõrgkoolide rektori valimistel, kohalike omavalitsuste küsitluste läbiviimisel või ka rahvahääletuste korraldamisel," ütles Kirsberg.

Alates 2021. aastast lüheneb valimisperiood ühe nädala pikkuseks. Maakonnakeskustes saab hääletada esmaspäevast neljapäevani, kõik valimisjaoskonnad on avatud reedel ja laupäeval. Elektrooniliselt saab hääletada esmaspäevast laupäevani ja kodus hääletamise aeg pikeneb reedest pühapäevani. Valimispäev on jätkuvalt pühapäev.

Muudatustega kasutusele võetav elektrooniline valijate nimekiri laiendab valija hääletamisvõimalusi. "Kuna valija andmed on olemas elektrooniliselt, mitte paberkandjal, saab valija edaspidi hääletada elukohast sõltumatult kõigis oma ringkonna valimisjaoskondades. Pühapäeval saab pabersedeliga vajadusel oma elektrooniliselt antud häält muuta," selgitas valimisteenistuse esindaja.

Kirsberg rõhutas, et 26. mail toimuvatel Euroopa Parlamendi valimistel ei muutu veel midagi.

Toimetaja: Mait Ots



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: