Selle tarbeks, et otsustada, missugused võiksid olla Rail Balticu jaamad ja sõlmpunktid ning palju läheb tarvis perroone ja möödapääsuteid, lasi RB Rail aktsiaselts koostada raudtee esialgse opereerimisplaani ehk rongide sõidugraafiku. Graafiku järgi stardiks Tallinnast neli rahvusvahelist kiirrongi päevas.

RB Rail aktsiaseltsi juhatuse liige Mart Nielsen ütles ERR-ile, et kümne aastaga võiks vähemalt kaks väljumist juurde tulla.

"Võib-olla alguses meil on plaani kohaselt 70-100 inimest rongi kohta selline keskmine täituvus. Kümme aastat edasi vaadates on eeldatud kahe-kolmekordistumist ja veel kümme aastat edasi veel rohkem," rääkis Nielsen.

Lisaks rongigraafiku tihendamisele saab ronge alati ka pikemaks teha. Nielsen tõi näiteks, et Sloveenias töötavad kolme vaguniga rongid, suuremates riikides sõidavad sarnased rongid kaheksa vaguniga. Lisaks päevastele rongidele näeb esialgne sõidugraafik ette ka kahte öörongi. Nielsen tõdes, et varasematel aastatel on öörongid oma populaarsust pigem kaotanud, aga hiljuti pani Austria rongioperaator ÖBB graafikusse kakskümmend kuus Viinist väljuvat öörongi.

"Alates kella seitsmest õhtul väljuvad rongid Viini keskvaksalist eri suundades, nagu Viin-Rooma, Milano, Hamburg, Varssav või Zagreb. Ja need on uskumatult populaarsed ja pikalt ette välja müüdud. Nad tegid ka uuringu, miks inimesed selle vastu huvi tunnevad. Paljudele on hommikune lennujaamades tunglemine vastumeelne, mõnel on lennuhirm ja mis on hästi suur muutus, inimesed räägivad üha rohkem looduskaitseaspektidest."

Kaubaronge peaks keskmisel Rail Balticu lõigul sõitma kaks kuni kolm tükki tunnis. Eestisse Muuga Terminali siiski niipalju rahvusvahelisi kaubaronge ei oodata, seda vähemalt alguses.

"Esimestel aastatel on siis kakskümmend rongipaari ööpäevas. Baltikumis on tihedam liiklus lõuna poole minnes. Kolmkümmend rongipaari on hinnatud Riiast lõuna poole ja Kaunase juures, mis on kogu trassi kõige tihedam lõik, sinna plaanitakse 40 rongipaari. Aastate jooksul plaanitakse kasvu ning ka Eestis liigub see 30 rongipaari poole."

Mart Nielsen ütles veel, et raudtee maksimaalse kasutuseni jääbi projektigraafikust veel üsna palju ruumi ning vajadusel saaks väljumisi kuni neljakordistada. Nii jääb Rail Balticul ruumi ka kohalikuks rongiveoks, ning esialgu näib, et selleks on ka nõudlust.

"Praegu on räägitud kaheksast kuni kaheteistkümnest rongipaarist ööpäevas. Alguses võivad rongid tühjemad olla, aga inimesed korraldavad oma elu ümber ja kindlasti ühel hetkel see kasv jätkub."

Siinkohal kinnitas Nielsen üle, et Rapla, kus on pikalt soovitud just rahvusvaheliste rongide peatuskohta, saab endale kohaliku peatuse ehk projektigraafikus peatuvad rahvusvahelised kiirrongid Tallinnas ja Pärnus.