Ülikoolid: välistudengid on rahvusvaheliselt oluline märk kvaliteetsest haridusest ({{commentsTotal}})

{{1553100900000 | amCalendar}}
Foto: Tomi-Andre Piirmets

Võimukõnelusi pidavad erakonnad on kokku leppinud, et seisavad rangema migratsioonipoliitika eest, mis võib tähendada ka rangemat kontrolli väljastpoolt Euroopa Liitu siia õppima saabuvate tudengite üle, kuivõrd EKRE pelgab, et nad tulevad siia vaid EL-i elamisloa pärast. Haridusministeeriumi ega kõrgkoolide kinnitusel pole sellisel hirmul alust.

Sel õppeaastal õpib Eesti kõrgkoolides kokku ligi 7000 välistudengit, nendest 5000 on tasemeõppurid ja ülejäänud vahetusüliõpilased. Enamik välistudengeid on pärit Soomest, ent järgmised suuremad tudengigrupid moodustavad just kolmandatest riikidest pärit tudengid: Venemaalt, Nigeeriast ja Ukrainast, näitab SA Archimedese koostatud statistika. Enim õpib välistudengeid magistriõppes, palju ei jää maha ka bakalaureuseõpe.

Tartu Ülikoolis on välistudengeid 11 protsenti ehk 1400. Populaarsemateks erialadeks, mida välistudengid õppima asuvad, on rahvusvahelised suhted ja regiooni uuringud, ettevõttemajandus ja informaatika.

Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk ütleb, et välistudengid on neile vajalikud ennekõike rahvusvahelise kvaliteetse õpikeskkonna loomiseks.

"Võtame välistudengeid konkursiga ja loome nii ka erialadel, kus Eesti õppijaid näiteks on vähe, tugeva akadeemilise kogukonna. Nii Eesti kui välistudengite jaoks on oluline, et nad saavad õppida koos," toonitab Valk.

Tartu Ülikoolil puudub info välistudengitest, kes oleksid õppekohta taotlenud pelgalt Schengeni viisaruumi sisenemiseks ja siis jätnud õppetööle asumata.

"Meie lähtume üliõpilaste väljavalimisel nende akadeemilisest motivatsioonist ja edukusest. Me ei saa kontrollida nende liikumist. Siiani ei ole olnud põhjust kahelda, et TÜ-sse õppima tulijad kuritarvitavad meie vastuvõtuotsust Schengeni alas ringi liikumiseks," ütleb Valk.

Tartu Ülikool peab oluliseks, et lubatud välistudengite arvu ei otsustataks poliitikute poolt.

"Välistudengite vastuvõtt ja nende võimekuse hindamine on selgelt ülikooli ülesanne ja ei saa olla kellegi teise poolt ette kirjutatud. Oleme õppeprorektoritega arutanud ja julgen öelda, et Eesti ülikoolid ei kavanda kiiret välistudengite arvukuse edasist kasvu. Pigem püüame kas hoida taset või veidi kasvada. Seejuures vaatame Eesti tööturu vajadusi, meie õppekvaliteeti ja siia tulevate üliõpilaste õpivõimekust. Kindlasti tahame kasvatada nii meie üliõpilaste kui ka sissetulevate üliõpilaste õpirännet ehk lühiajalist välismaal õppimist õpingute käigus," ütleb Valk.

Ta rõhutab, et kui Eesti ülikoolid tahavad olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised, peab kasvama ka välisõppejõudude arv.

"Rahvusvahelisus on osa teadusest ja kõrgharidusest ning ilma selleta pole maailma tipus olemine võimalik," on Valk resoluutne.

Tallinna Tehnikaülikooli rektori Jaak Aaviksoo sõnul peetakse välistudengite arvu rahvusvaheliselt üheks ülikooli kvaliteedinäitajatest, mistap on ülikoolid leppinud rahvusvaheliselt kokku, et välistudengite suurem kaasatus on üks eesmärke. Ka Eesti jaoks on see prioriteet olnud.

"Miks nad olulised on – nad toovad meie igapäevasesse õppetöösse rahvusvahelist mõõdet ja erinevat tausta. Ka Eesti üliõpilased saavad koos välistudengitega õppides laiapõhjalisema ja avarama hariduse, see on päris selge, sellest loobuda me ei taha kindlalt," toonitab Aaviksoo.

TalTechi rektor kummutab arvamuse, justkui kaasaksid ülikoolid välistudengeid rahateenimise eesmärgil. Tegelikult enamikes riikides ikka doteeritakse ka nende õpet.

"Viimasel ajal on küll paljudes riikides muututud tähelepanelikumaks: kui palju me neid tahame, milleks me neid tahame, kas võtame nad pärast tööle, kas teenime nende pealt raha?" vahendab Aaviksoo viimaseid rahvusvahelisi tuuli.

Ka tehnikaülikool on Aaviksoo sõnul hakanud mõõdukamat joont hoidma. Praegu moodustavad välistudengid umbes kuuendiku kogu Tallinna Tehnikaülikooli tudengkonnast.

"Viimastel aastatel oleme kehtesteanud nõude, et eeldame, et nad peaksid oma akadeemiiliselt ettevalmistuselt olema vähemalt sama head või isegi paremad kui Eesti tudengid, et tõsta ülikooli akadeemilist taset, mitte seda alla viia. Kvaliteedinõuete tõstmise tõttu on välistudengite hulk vähenenud viimastel aastatel täiesti teadlikult," ütleb Aaviksoo. "15-20 protsenti on hea tulemus. Ülikool ei ole kunagi kavatsenud seda numbrit kiriesti ja agressiivselt kasvatada. Ei kujuta ette, et nende osakaal võiks kasvada kolmandiku või pooleni kõigist tudengitest, see ei oleks mõistlik."

Samas SA Archimedese statistika välistudengite vähenemist ei kinnita. Pigem vastupidi: möödunud aastal saavutas välistudengite hulk Eestis rekordtaseme, olles aasta-aastalt kasvanud.

Politsei- ja piirivalveameti andmetel esitas möödunud aastal kõige rohkem taotlusi kolmandatest riikidest pärit välistudengitele ajutise elamisloa saamiseks Tallinna Tehnikaülikool (432), kellele järgnes Tartu Ülikool (418) ning mõlema ülikooli taotluste hulk on aasta-aastalt kasvanud. Mullu oli kõigi Eesti kõrgkoolide taotluste hulk kokku 1547. Loataotluste hulk vähenes eelmisel aastal võrreldes ülemöödunuga pisut. Enim taotleti lube Venemaa, Ukraina ja Nigeeria tudengitele.

Tallinna Tehnikaülikoolil pole Aaviksoo rektoriks oleku ajal juhtunud kordagi, et tudengiviisa saanud välistudeng ei ilmu õppetööle välja.

"Tean, et Euroakadeemia ja mõni aeg tagasi ka EBS-is Hiina tudengite puhul oli see päris massiline, nii et see polnud tühjast kohast tekkinud probleem. Aga minu teada ka EBS on muutunud palju nõudlikumaks, nii et see probleem on vähenenud. Euroüliokooli puhul ma ei julge seda öelda, aga EBS on ikka tõsiselt akadeemiline asutus," ütleb Aaviksoo.

Politsei keeldus möödunud aastal ajutise elamisloa andmisest välistudengile kaheksal juhul. Ka tänavu esimese kahe kuuga on tehtud juba viis keeldumist. Kui varasematel aastatel on keeldumiste arv jäänud enamasti alla viie, siis 2016. aasta oli rekordiline: lausa 158 keeldumist.

Politsei tühistab ajutise elamisloa enamasti siis, kui üliõpilane kas katkestab ise oma õpingud või langeb koolist välja, sest ei täida õppekava. Möödunud aastal katkestati rekordiliselt 199 välistudengitele antud ajutist elamisluba.

Aaviksoo märgib, et paljud riigid, sh Soome on kehestanud kolmandatest riikidest pärit üliõpilastele selged õppemaksu alammäärad.

"See on poliitika, mida võiks ka Eestis kaaluda, v.a erialadel, milles soovime tööjõudu, näiteks IT. Muidu on see kaalumist vääriv poliitika," soovitab Aaviksoo.

Praegu jääbki üle poole IT-d õppinud välistudengitest juba Eestisse tööle ka. Teistes valdkondades on see tulemus palju väiksem.

"Võib-olla on üheks asjaoluk seal see, et IT-s on meil palju rahvusvahelisi firmasid, nii et tudengid saavad juba praktika käigus kogemused ja sidemed. Kui me tahame üliõpilasi siduda Eestiga, peaksime neile pakkuma häid praktikakohti – kas siis oluliselt aktiivsemat eesti keele õpet või töötamist ingliskeelses keskkonnas. Praktika on oluline nii meile kui ka neile," toonitab Aaviksoo.

Radikaalset lähenemist Aaviksoo ei poolda - see ei tule ka hariduse kvaliteedile kasuks.

Muusika- ja teatriakadeemias õpib sel aastal 126 välistudengit, neist umbes pooled n-ö kolmandatest riikidest.

Akadeemia prorektor Margus Pärtlas ütles, et ilma välisüliõpilasteta ei saaks ilmselt mõnesid klassikalisi erialasid koolis õpetada.

"Kuna Eesti-sisene konkurss erialadel, mis nõuavad üle kümneaastast eelnevat erialast ettevalmistust, on väike, siis välisüliõpilased on need, kes meid siin hädast välja aitavad," kinnitas ta.

Kunstiakadeemias õpib tänavu 96 välistudengit 41 riigist. Rektor Mart Kalmu sõnul on need inimesed Eesti sõnumi kandjad kogu maailmas. Näiteks kohtus ta just Melbourne'is ühe kunstiakadeemia endise tudengiga, kes nüüd õpetab ühes maailma mainekamas kunstikõrgkoolis.

"See on niivõrd tähtis, kuidas me selle abil oleme Eesti kultuuri maailma viinud," sõnas Kalm.

Kamerunist pärit Elvis Achotia, kes on elanud ja õppinud Eestis viimased pool aastat, valis Eesti enda sõnul eelkõige maine tõttu. Ta tõi välja siinse hea ärikliima ja IT-arendused. Läinud sügisest õpib Achotia ettevõtluskõrgkooli Mainor loovuse ja äriinnovatsiooni erialal.

"Kui ma saan kätte oma bakalaureusekraadi innovatsiooni alal või ka teised ideed, mis ma Eestist saan, lähen tagasi koju, asutan ettevõtte, investeerin kohalikku ärisse," räägib ta tulevikuplaanidest.

Mainoris õpib tudengeid 25 riigist ja välisüliõpilaste osakaal tervikuna on umbes neljandik. Just Mainor oli üks kõrgkoolidest, millest EKRE esimees Mart Helme rääkis kui migratsioonipumbast ehk sellest, et välisüliõpilaste soov pole mitte seal õppima asuda, vaid saada Euroopa Liidu elamisluba. Mainori tegevjuht Kristjan Oad lükkab selle väite tagasi.

"Vastuseks sellele migratsioonipumba müüdile ma toonitan, et nii meil kui Eesti kõrghariduses tervikuna on välisüliõpilaste, inglise keeles õppijate katkestamise määr väiksem," ütleb Oad.

Estonian Business Schooli kantsler Mart Habakuk ütleb, et rangeid reegleid kehtestades võime hoopis iseendale kahju teha.

"Kui nüüd rakendada meetmed ja teha seda riigikogu tasemel, siis see võib 9000 väga tublit ja teretulnud inimest siit lihtsalt ära peletada. Ise kirjeldame ja puhume suureks probleemi, mida tegelikult ei eksisteeri," tõdeb ta.

Ministeerium: välistudengid lõpetavad Eesti üliõpilastest edukamalt

Haridus- ja teadusministeeriumi osakonnajuhataja Margus Haidak tõdeb, et välistudengid lõpetavad reeglina edukamalt kui Eesti üliõpilased ning nende väljalangevus on väiksem.

"Välisüliõpilased saavad elamisloa, kui nad õpivad täiskoormusega, samuti ei saa välisõpilane võtta akadeemilsit puhkust, sest kui ta langeb osakoormusesse, siis ta eksmatrikuleeritakse ja ta kaotab kohe elamisloa," selgitab ta.

Haidak lisas, et hirm, nagu kasutaksid paljud välistudengid õppimiseks saadud elamislube lihtsalt Euroopasse pääsemiseks, ei pea paika.

"Elamisluba antakse õpingute nominaalkestuseks, aga mitte kauemaks kui reaalsed õpingud kestavad ehk kui ta katkestab varem, siis võetakse elamisluba ära," lisab ta nentides, et kui välistudeng lõpetab õpingud Eestis edukalt, siis on tal aega 9 kuud, et otsida tööd või alustada ettevõtlusega.

Et on ka pettureid, seda keegi ei eita, kuid probleemiga tegelevad nii koolid ise kui ka politsei.

Politsei kinnitusel ei ole aga tegemist enam massilise probleemiga tänaseks, mille taga on väga hea koostöö Eesti kõrgkoolidega.

Tööturu statistika andmetel teenis näiteks 2017. aastal Eestis tulu rohkem kui veerand välisüliõpilastest, kes aasta varem siin kõrgkooli lõpetasid.

Toimetaja: Kaspar Viilup, Karin Koppel, Merilin Pärli

Allikas: "Aktuaalne kaamera"



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: