ÜRO veepäev: soovitused puhta vee varude säilimiseks ({{commentsTotal}})

Tallinna Vee veepuhastusjaam Ülemiste järve ääres.
Tallinna Vee veepuhastusjaam Ülemiste järve ääres.

Keskonnaamet esitas reedel tähistatava rahvusvahelise veepäeva puhul rea käitumissoovitusi, et hoida Eesti puhta vee varusid.

Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist Mari Kala ja vee peaspetsialist Elina Leiner märkisid, et inimesed saavad vee kaitseks ka omalt poolt üsna palju ära teha.

- Puhastusvahendeid ostes vali loodussõbralikumaid ja fosfaadivabu tooteid.

- Torustike ummistuste likvideerimisel eelista mehaanilisi vahendeid kemikaalidele.

- WC-pott ei ole prügikast, sestap ei tohi valada ohtlikke kemikaale, ravimeid ja muid jäätmeid kraanikausist ega WC-potist alla.

- Katseta orgaanilist aiandust ning loobu mineraalväetiste ja keemiliste tõrjevahendite kasutamisest.

- Kasuta komposti sünteetiliste väetiste asemel.

- Oma majapidamise tarbeks rajatud joogiveekaevu ümbrus hoia vähemalt 10 meetri ulatuses puhas – näiteks autopesu- ja remont, välikäimla, väetisekotid, sõnnikuhunnik ja muu selline võib ohustada kaevuvee kvaliteeti.

- Räägi ka oma naabrile ja lastele, miks tuleb kaevu ümbrus korras hoida.

- Ära pese autot, mootorratast või muud sõidukit kaevu või mõne veekogu vahetus läheduses.

- Majapidamises kasutatud vesi juhi ühiskanalisatsiooni, selle puudumisel kogumismahutisse või omapuhastisse.

Keskkonnaministeeriumi veeosakonna juhataja Karin Krooni sõnul on Eestis veemajandus üldiselt heas seisus, sest joogiveepuhastusseadmetesse ja reoveepuhastitesse on palju investeeritud. Eesti veekogudest on üle 60 protsendi heas seisundis ja põhjaveevarudest on heas seisundis umbes 80 protsenti. ""Eestis on aga umbes 200 000 inimest, kellel pole ligipääsu ei ühisveevärgile ega ühiskanalisatsioonile. Need inimesed peavad ise hea seisma selle eest, et nende kaevud oleks korras ja vee kvaliteet kontrollitud," ütles Kroon.

22. märtsil tähistatakse ÜRO eestvedamisel rahvusvahelist veepäeva, mille eesmärk on pöörata tähelepanu olulistele veeprobleemidele maailmas. Tänavune veepäev keskendub sellele, et kõigi inimeste jaoks oleks puhas vesi ühtemoodi kättesaadav.

Tänavuaastase veepäevaga soovib ÜRO muuhulgas teadvustada, et maailmas on 2,1 miljardit inimest, kelle kodus puudub puhas joogivesi ning 4 miljardit on kannatanud aastas vähemalt ühe kuu veepuuduse käes. Eestis on puhas joogivesi inimestele kättesaadav, kuid ainult keskkonnahoidlik kasutamine tagab selle, et vett jätkub ka tulevastele põlvkondadele.

Veepäeva tähistatakse alates 1993. aastast, mil ÜRO Peaassamblee kuulutas 22. märtsi ülemaailmseks veepäevaks. Rahvusvahelise veepäeva ametlik koduleht: http://www.worldwaterday.org/

Euroopa Komisjoni äsjavalminud ülevaatest Euroopa Liidu vete seisundist ja riikide veepoliitika rakendamise hinnangustselgub, et Euroopa Liidu üleselt on ligikaudu 80 protsenti põhjaveest saavutanud hea seisundi, kuid pinnaveekogudest on heas seisundis kõigest 40 protsenti. Seisundi paranemisele on kaasa aidanud eelkõige reovee täiendav kokkukogumine ja reovee puhastamise moderniseerimine ning paisutatud jõgede kaladele läbipääsetavaks muutmine. Endiselt on probleeme aga veekogude liigse toitainete ja ohtlike ainete sisaldusega. Uueks murekohaks on ravimijääkide leiud keskkonnas.

Toimetaja: Mait Ots

Allikas: Keskkonnaministeerium



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: