Veefirmad arutasid, kuidas uues kliimaolukorras toime tulla ({{commentsTotal}})

Kliimamuutused esitavad väljakutse Eesti vee-ettevõtjatele. Ühelt poolt teeb muret pikenevad põuaperioodid, mis sunnib tuntaval määral kasutusele võtma veehoidlatesse kogutud varusid ja teisalt ei suuda praegused kanalisatsioonisüsteemid võtta vastu tihenevaid paduvihmasid.

Veepäeval arutasid vee-ettevõtjad, kuidas muutunud kliimaolukorras toime tulla. Näiteks mullusuvine põuaperiood vähendas veevarusid sedavõrd palju, et Viimsi Vesi piiras kohalikele elanikele veetarnet, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Tallinlaste janu kustutamiseks läks lisaks Ülemiste järve veele käiku ka Paunküla veehoidla varu. Veehoidla oli kuival veel sügiselgi.

Veekaitse eksperdi Kristjan Piirimäe kinnitusel võib eeldada, et poole sajandi pärast on mulluse suve ilm Eestis mitte erakordne, vaid pigem tüüpiline.

"Mis puudutab põudasid, siis ühest küljest arvatakse, et hakkab vihma rohkem sadama, 10-20 protsenti, aga samas võib pikeneda põuaperiood ehk suvi läheb pikemaks. Algab juba maikuus ja siis võib tekkida pikk põud, mis on väljakutse näiteks põllumajandusele," selgitas hüdrobioloog Piirimäe.

Lisaks põuale sagenevad tulevikus paduvihmad.

Linnastumise miinused tulevad juba praegu eredalt esile intensiivsete vihmahoogude ajal, kus vähesed rohealad ei suuda vett vastu võtta ja sama kehtib ka linnakanalisatsiooni kohta.

Kanalisatsioonivõimekuse tõstmine oleks aga kallis lõbu. Tallinna Tehnikaülikool on välja arvutanud, et kui pealinna 700-kilomeetri pikkusest sadeveevõrgust välja vahetada 20 protsenti, läheks see maksma 100 miljonit eurot. Otstarbekam oleks muuta süsteem nutikamaks.

"Me ei tea ju päris hästi, mis maa all toimib, kui palju meil vett ühes või teises torus, see süsteem tuleb teha targemaks. See tähendab andureid ja see tähendab, et võtame kontrolli üle, ehk vee-ettevõte või linn teab, mis tal selles süsteemis toimub ja siis ta saab reageerida enne, kui üleujutusohud tekivad," rääkis Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonna vanemteadur Ivar Annus.

Tallinna Tehnikaülikool juhib projekti, kus juba järgmiseks suveks ehitatakse Haapsallu ja Rakverre pilootaladele nutikad sadeveesüsteemid, kus saab uputushoiatuse korral vihmavett ümber suunata suurema koormuse piirkonnast väiksema survega kohtadesse ja võtta kasutusele ajutised veehoidlad. Läänemere-äärsesse projekti on kaasatud veel kuus riiki.

Toimetaja: Laur Viirand



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: