"Pealtnägija": mitme töötaja väitel maksab Oleg Grossi firma ümbrikupalka ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Mitu Oleg Grossi firma OG Elektra töötajat väidavad, et ettevõte maksab neile osa palka sularahas, mille pealt makse ei maksa. Gross eitab neid süüdistusi ning peab selliseid väiteid väljamõeldiseks, samuti ei saa vaatamata "Pealtnägija" osaluseksperimendile juriidiliselt väita, et Grossi firmad petavad.

OG Elektra on Oleg Grossile kuuluv kontsern, mis koondab suurt hulka tütarettevõtteid sigalast toidukauplusteni. Nüüd väidavad mitu allikat, et tema põhifirmas toimub deklareerimata palkade maksmine ehk maksupettus sotsiaalmaksu arvel, vahendas "Pealtnägija".

Tänavu jaanuaris jõudsid "Pealtnägija" toimetusse esimesed signaalid, justkui makstaks 1800 töötajaga Lääne-Virumaa suurettevõtes OG Elektra mustalt palka. Sama kinnitavad mitu inimest.

"Minule makstakse palka mustalt ikkagi, selles suhtes, et pool läheb ametlikult ja pool on nagu siis mitteametlikult," väidab OG Elektra töötaja Pille [nimi muudetud - toim].

Endine töötaja Raimo [nimi muudetud - toim.] ütles, et nii makstakse OG Elektras palka kõigile peale kontoritöötajatele, kes saavad kogu palga panakontole.

"Siin väga suur Sherlock Holmes ei pea olema. Piisab, kui logida sisse maksu- ja tolliametisse ja vaadata kui palju riigile on makse laekunud ja need summad on naeruväärsed," ütles OG Elektra töötaja Tarmo [nimi muudetud - toim.].

Nii varasemate sarnaste kahtluste puhul kui ka pärast "Pealtnägija" kogutud faktide ja väidetega tutvumist raiub ettevõte, et mingit pettust pole ning kõik süüdistused on pahatahtlike inimeste väljamõeldis või rumal arusaamatus.

"Kas te saate aru, et te laimate täna meie ettevõtet? See on väär, see on vale, sellist asja ei eksisteeri. Tänapäeval Eesti Vabariigis meielaadne ettevõte sellisete mahhinatsioonidega elus ei tegele," kinnitas OG Elektra jaekaubanduse juht Üllar Lehesoo.

Tarmo sõnul osalevad vähemalt OG Elektra keskastme juhid sahkerdamises. "Kui kõrvad lahti käia, siis inimesed räägivad. Ma olen enam-vähem uurinud ja kõik räägivad täpselt sama juttu. Pluss, kui on palgapäev, siis kõik, kes minuga seal laos samal ajal tööl on, ja kui on palgapäev samal päeval, siis nad käivad kõik oma kilekotikesel järel," rääkis ta.

Tarmo sõnul oli ettevõtte soov, et tema töölepingusse läheks punkt, mille kohaselt võib palka maksta ka sularahas. Nii saigi ta iga kuu raha kahes osas - esiteks laekus pangaarvele lepingujärgne tasu mõnikümmend eurot, teiseks mitteametlik tasu, millel ta käis järel firma kontoris ja millelt tema teada makse ei maksta. Mees tegi "Pealtnägija" juuresolekul telefonikõne oma vahetule ülemusele, et süsteemi tõestada.

Pille esitas "Pealtnägijale" oma viimaste kuude pangakonto väljavõtted. Neis on näha korduv muster, kuidas ta paneb palgana saadud sularaha alati samal päeval pangaautomaati.

2006. aasta eksperiment näitas sularahas palga maksmist

Juba 2006. aastal tegi Äripäev ajakirjandusliku eksperimendi, kui saatis Grossi juurde tööle oma ajakirjaniku. Tollal 21-aastane Ralf-Martin Soe töötas oma esimese suure loo raames neli päeva Grossi kulinaariaosakonnas tainasegajana. Toonaste märkmete põhjal polnud kõik korras ka tööohutuse ja sanitaarreeglitega, aga põhiteema oli ikkagi nn ümbrikupalk.

"Kui ma läksin sinna tööle tsehhi juhataja juurde, ma küsisin, kuidas see palgamaksmine käib, ta ütles, et neil on põhimõtteliselt kaks skeemi. Üks on see, et kui sa oled õpipoiss-alustaja nagu mina, siis alguses sa töötad ilma lepinguta ja saad kogu raha sularahas ja selle pealt makse ei maksta. Teine asi on see, et hiljem /.../, kui sa tahad töölepingut saada, siis nad vormistavad su ära ja siis on nii, et osa rahast antakse sulle pangakonto peale ja osa saad sularahas järgmise kuu alguses kontorist kätte," kirjeldas Soe.

Soel on tänaseni alles detailsed märkmed ja isegi lindistused, mis justkui näitasid mustalt raha maksmist. Äripäevas ilmus põhjalik lugu. Ometi tunnistab ka finantsjuhtimise taustaga Soe tagantjärele, et juriidilises mõttes ei pidanud tema eksperiment vett.

"Õiguslikult ma ei saa väita, et see oli ümbrikupalk, mida ma sain sellepärast, et tagantjärele sellelt maksti maksud ära, aga minu jaoks see oli üpris arusaadav, et lepiti kokku ümbrikupalga maksmises," ütles Soe.

Osa OG Elektra praegustest ja endistest töötajatest eitavad sohki, teised nendivad, et see on avalik saladus. Mõnel puhul maksab peremees raha preemia nime all, mis teeb selle peale kaebamise veel raskemaks.

"Pealtnägija" viis läbi enda eksperimendi

"Pealtnägija" otsustas läbi viia enda osaluseksperimendi. 6. veebruari hommikul läks "Pealtnägija" vilepuhuja lattu enda palga järele. Kontor asub tootmiskompleksis Tobia külas, Rakvere lähedal.

Tarmo sai seal kokku oma otsese ülemusega, kes suunas ta kontoriruumides asuvasse pisikesse kööktuppa. Samal päeval laekus Tarmo arveldusarvele palk jaanuari kuu eest, ligi 50 eurot. Nüüd ulatas ülemus talle veel 540 eurot.

"Kõigepealt ütles, et summa on selline, pane paberilipikule allkiri, et oled selle summa kätte saanud, ja andis kilekoti sees summa üle," rääkis Tarmo.

Kuigi "Pealtnägija" saadud salvestis on kõnekas, ei ole sularahas palga maksmine otseselt keelatud.

6. märtsil seadis Tarmo sammud taas juba tuttavasse kohta. Põhisumma 50 eurot polnud Tarmo pangakontole veel laekunud, kuid juba sai ta mitu korda rohkem raha sulas. Brigadir sammus metallkapi juurde ja võttis sealt välja kasti, mis täis sularaha. Sealt õngitses ta välja kilekoti, millel peal Tarmo nimi ja sees üle 200 euro.

Maksuametil etteheiteid ei ole

Maksuamet kinnitab, et ametlikult polnud neil Grossi firmadele etteheiteid 2006. aastal ega ole ka täna. Kui ka mõni menetlus oli, mis väljaspool kohut lahendati, siis see on maksusaladus.

MTA maksuauditi osakonna juhataja asetäitja Eilike Pruul, kellele "Pealtnägija" eksperimendi käigus kogutud videoid näitas, kinnitas, et palga maksmine sularahas näeb tavatu välja, aga ei ole ebaseaduslik.

"Praegu sina ajakirjanikuna näed teemat ainult ühe poole pealt vaadatuna, maksuhaldurina on meil oluliselt rohkem informatsiooni ja oluliselt rohkem vaja koguda tõendeid selleks, et teha mingeid lõplikke järeldusi. Aga igal juhul küsimusi see meis tekitab - need intervjuud, see lugu -, aga selleks, et öelda, et jah, seal on ümbrikupalga maksmine, tuleb meil kõigepealt teha ära omalt poolt mõningad toimingud ja suhelda oluliselt laiema ringi isikutega," selgitas Pruul.

OG Elektra eitab ümbrikupalga maksmist ja süüdistab "Pealtnägijat" väljapressimises

Märtsi keskel jõudis OG Elektra juhtkond "Pealtnägija" eksperimendile jälile. Jaekaubanduse juht Üllar Lehesoo helistas ise toimetusse. Tema sõnul tegeles "Pealtnägija" töötajatelt tunnistuste väljapressimisega ja šokis inimesed ei suuda töötada. Ümbrikupalka eitab ta kategooriliselt.

"Kas te arvate, et meil on mingi väikene remonditöökoda? Me oleme niivõrd suur ettevõte, et see, mida te räägite praegu, kas te saate aru, et see on absurd. Ma ei taha ebatsensuurset väljendust öelda, aga see on mõistusevastane, milleks meil ettevõte peaks sellise absurdsusega tegelema," rääkis ta.

Pärast Lehesoo kõnet kutsuti Tarmo firma kontorisse ja ta sai distsiplinaarkaristuse hooletuse ja tööle hilinemise eest. Kuna ta kavatses niigi pärast eksperimenti firmast lahkuda, ei vaielnud ta vastu.

Muutused toimusid ka maksudeklaratsioonides. "Juhtus see, et kui "Pealtnägija" võttis ühendust Grossi juhtivate töötajatega, siis on maksu- ja tolliametisse 17 eurot ümber muudetud 314 euroks. Minu hinnangul see poleks niiviisi muutunud, kui "Pealtnägija" ei oleks ühendust võtnud," ütles Tarmo.

Ka see pole iseenesest rikkumine ega probleem. Igal ettevõttel on võimalik aruandeid tagasiulatuvalt parandada maksimaalselt isegi 12 kuud hiljem. Ehk siis Tarmo puhul avastasti justkui nüüd näpukas, et tema pealt maksti makse 17 eurot, kuigi pidanuks maksma 314 eurot.

"Alati saab öelda, et oih, meil raamatupidaja abi, kes lihtsalt ei teadnud, et mingi puhkusearvestus on teistmoodi, või vaadake, see inimene oli tööl neli päeva, lihtsalt jäi kuskil registreerimata, aga nüüd registreerisin ära kuu, kaks, kolm, neli hiljem," kommenteeris Ralf-Martin Soe.

"2019. aasta deklaratsioone saab parandada kuni 2020. aasta 15. veebruarini ehk see aeg on, aasta jooksul võib seda korduvalt teha. Kui aasta läbi saab, siis seda võimalust enam pole," ütles Eilike Pruul.

Eelmise nädala reedel saatis OG Elektra "Pealtnägijale" kirja, milles süüdistas saadet taas oma töötajate terroriseerimises ning viitas, et põhitunnistaja on distsiplinaarkorras karistatud, mis annab talle justkui motiivi kätte maksta.

"Teie poolt maksudeklaratsioonide paranduste tegemise nimetamine skeemiks kontsernis, kus on 1800 töötajat ja paranduste summa kuus keskmiselt sadades eurodes (võimalik kontrollida), on nii naeruväärne kui arusaamatu. Sama arusaamatu ja naeruväärne on väide, milles samastate sularaha maksed ümbrikupalgaga," kirjutas juhatuse liige Rita Uukkivi.

"Pealtnägija" suhtles korduvalt ka Oleg Grossiga, kuid kaamera ette suurettevõtja pärast pikki läbirääkimisi tulla ei soovinud, öeldes muu hulgas, et on valmis esinema ainult otsesaates. Nädala alguses järgnes juba Grossi advokaadi koostatud kiri, mis naeruvääristas kahtlusi, ründas vilepuhujat ja pakkus uue selgituse: Tarmo pealt jäid maksud maksmata, sest mitme asjaolu, sealhulgas tema hilinemiste tõttu ei märgitud meest tööaja tabelisse. Lisaks püstitati hüpotees, et Tarmo hilines meelega, et mitte tabelisse sattuda ja eksperimendis loodetud tulemus saada.

Siiski kinnitavad lisaks Tarmole ka Raimo ja Pille palga saamist mustalt.

"Mul on häbi saada palka tegelikult niimoodi, /.../ see on suures plaanis reetmine, ma ei maksa ju korralikult makse selles suhtes, et ma maksan makse ainult oma sellelt väiksema palga pealt nii palju kui maksan. Ülejäänu jääb mulle endale, mis on tore, see on kasulikum, aga seda pole nii palju ka, et sellest niimoodi rõõmu tunda," rääkis Pille.

Kinnitust, et Grossi firma jätab maksud maksmata, ei ole

Ehkki mitu töötajat nii ise usuvad, siis "Pealtnägija" ei saa kinnitada, et Grossi firmas jäetakse maksud nende pealt maksmata. Kohe, kui konkreetse inimese kohta küsida, selgub, et tegu on näpukaga, mis likvideeritakse täiesti seaduslikult tagantjärele aasta jooksul.

Kui tegu on vanema juhtumiga, on tagantjärele väga keeruline tõestada, kui palju inimene tegelikult töötas.

Kokkuvõttes tuleb järeldada, et Oleg Grossi juures toimus aastate vahega kaks ajakirjanduslikku katset ja mõlemal korral komistati juhuslikult ühekordse probleemi otsa.

"Ma ei saa teile mitte kuidagi tõestada seda, mida ma teile räägin. See süsteem on tehtud lihtsalt niimoodi, et seda ei anna väga kuidagi mingit pidi tõestada. Ja ma olen ka enam kui veendunud, et ma ei saa küll väita seda, aga olen veendunud, et neid inimesi on rohkem," ütles Pille.

"Minu hinnangul on nad saamatud sellepärast, et kui selline skeem on kümme pluss aastat kestnud, siis on see kellegi kuritegelik lohakus ja tegemata töö. /.../ Riik on omast lollusest selle loonud, et on võimalik sedasi maksudega mängida," kommenteeris Tarmo.

"Kui tõesti need faktid, mida te olete kogunud vastavad tõele, siis loomulikult on maksuhalduri ülesanne neile ka reageerida," sõnas Eilike Pruul. "Ütleme niimoodi, et töö käib meil kogu aeg," lisas ta.

Toimetaja: Merili Nael



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: