Autistide keskuste rajajad ootavad omavalitsustelt suuremat tuge ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Autistidega tegelevad algatusrühmad ootavad, et kohalikud omavalitsused toetaks ühiselt tugikeskuste loomist. Hiljuti asutatud autismifondi juhi Liis Ehrmingeri sõnul on sotsiaal- ja erihoolekande korraldamine omavalitsuste ülesanne, kuid algatusrühmad teevad osa tööst nende eest ära.

Tartus Maarja tugikeskuses on 31-aastasest autistist Tõnisest saanud kogenud kangur, seda eelkõige tänu juhendajale, kes töötab veel poole kohaga kooliõpetajana ja kes keskusesse kutsuti, sest ta jagab kangastelgedest, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Autistid jäävad elu lõpuni lasteks, aga neil on toredam elada, kui nad midagi selgeks õpivad.

"Võib-olla nad oleks kodus, kui seda keskust ei oleks. Võib-olla nad oleks ainult kodus. Aga siin, ega kõikidest ei saa ju kangakudujaid, aga tulevikus, kui nad oma saapapaelad ise kinni panevad, see on ju ka suur asi," rääkis Maarja Tugikeskuse õpetaja Maie Haring.

Märtsi alguses jäi Madli Tiigirand ilma potentsiaalsest täiskasvanud autistide ööpäevakeskusest Harjumaal, sest sobiliku maja omanik mõtles ümber. Pärast "Aktuaalse kaamera" käsitlust pakuti kahte maja. Üks neist on Vääna lähedal endine geoloogia katsepolügoon.

"Selle maja teeb eriliseks kaks asja: selle imeline asukoht ja loodus ümberringi ja teisalt selle maja suurus ja võimalus luua siia töötubasid, teraapiatubasid," ütles Madli Tiigirand MTÜ Autistide integratsioonikeskusest.

Majas on aga tegemata osa sisetöid. Maja ostuks ja tööde lõpetamiseks otsib algatusgrupp abi.

"Pangalaenust üksi ei piisa ja pangad ei ole ka kuigivõrd huvitatud selliste ettevõtmiste rahastamisest," tõdes Tiigirand.

Samasse lähedale Liikva külla on plaanis ühel teisel algatusgrupil sel aastal ehitada 30 autistile erihoolekandeküla. Maa on olemas, projekt samuti, riigi ja Euroopa regionaalarengu raha poolte kulude katteks saadud. Puudu on miljon eurot.

"Omavalitsuste kirjalikku huvi, et neil on neid teenuskohti vaja, on lapsevanematel, kes seda küla rajavad, tarvis selleks, et võtta pangast laenu ehk siis võtta omavalitsuste eest laenu, et see keskus valmis ehitada," rääkis autismifondi "Toetan erilist elu" tegevjuht Liis Ehrminger.

Harku vallaga on asjaajamine sujunud, kuid keskus hakkaks teenindama ka Tallinna ja muude ümbruskonna valdade autiste. Sotsiaal- ja erihoolekanne on kohalike omavalitsuste ülesanne.

Liis Ehrmingeri sõnul on tänapäeval iga 40. vastsündinu autist.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: