Indrek Tammeaid: mida räägib tunnelidebatt Eesti-Soome suhetest? ({{commentsTotal}})

Indrek Tammeaid
Indrek Tammeaid Autor/allikas: Erakogu

Mida räägib tunnelidebatt Eesti-Soome suhetest? Eelkõige kahjuks sellest, et millestki muust pole meil palju rääkida. Seda eriti majanduskoostöö tuleviku ja veelgi konkreetsemalt targa töö kontekstis, arutleb Soomes resideeruv strateegia- ja äriarenduskonsultant Indrek Tammeaid.

Aastakümneid Soomes elanud eestlasena peaksin justkui lähtuma seisukohast, et kõik algatused Helsingi-Tallinna transpordiühenduste parandamiseks on positiivsed. Kahjuks on tunnelidebatt ja eriti viis, kuidas meedia seda on kajastanud, muutunud selgelt eksitavaks.

Andes võimaluse täita tunnelidebatil kõneruum Eesti-Soome majanduskoostöö ja tuleviku teemadega, tunnistame sisulist tühjust riikidevahelises diskussioonis ja seda eelkõige teadmusintensiivse, nn targa töö tuleviku vaates.

Eesti ja Soome on jäänud traditsioonilisteks kaubanduspartneriteks ja partnerluses domineerib transaktsioonipõhine vaatenurk kaupade, teenuste ja tööjõu liikumise suhtes. Ühisel võimekusel põhinevate uute lahenduste arendus ja turustus on globaalsel skaalal ja eriti uutel turgudel jäänud üksikute pidupäevakõnede tasemele.

Argipäeval kohtab ettevõtete ja teadusarendustegevusega tegelevate organisatsioonide piiriüleses koostöös tegelikke uusi lahendusi häbematult harva. Niinimetatud targa majanduse kasvu soodustav teadmusmajanduslik integratsioon pole sisuliselt käivitunud. Seda tühimikku üritame oma mõttemudelites ja tegevuses nüüd täita unistusega tunnelist.

Tunnelidebati initsiaatoreid - eriti Finest Bay Area Developmenti - milleski süüdistada ei saa. See, et meediakajastus on suuresti teostunud nende stsenaariumi kohaselt, väärib pigem PR-auhinda.

Hoolimata sellest, et ideed esitatakse jätkuvalt visioonina, mitte konkreetse projektina, ei tohiks avalikkusel olla takistusi esitada täpsustavaid küsimusi. Poleks vaja oodata detailset keskkonnauuringut, küsimaks näiteks, et kuhu see kolossaalne kogus liivakivi ja savi (loe: muda) Tallinna pool teisaldatakse?

Kui Soome pool olevatele tard- ja moondekivimitele on mitmeid kasutusvaldkondi, siis Põhja-Eestis peame läbima ka liivakivi ja savi. Kas selle võtab vastu mõni maaomanik või Soome laht? Milline on idee autorite nägemus?

Milleks on tunnelit vaja?

Rahastusega seonduvaid probleeme ja riske on kajastatud veidi laiemalt. Kõik eelnevad ja veel kümned muud vastamata küsimused on siiski tühised fundamentaalsemate küsimuste kõrval: milleks on tunnelit meile vaja ja mis on reisimise põhjus.

Sõltumata Aasia turistide osakaalust, on fakt see, et paremat Eesti ja Soome vahelist transpordiühendust on meil tarvis siis, kui Eesti ja Soome koostöötulevik ja eriti majanduskoostöö seda vajab. Praegu räägivad mitmed faktid pigem stagnatiivsete ja negatiivsete kui progressiivselt positiivsete arengustsenaariumide poolt.

On kaks selget ja lihtsat kiirtestilaadset näitajat, mis illustreerivad meie majanduskoostöö sisulist dünaamikat. Esiteks tööreisijate ja -ööbijate arv, täpsemalt nende osakaal kõikidest reisijatest ja ööbijatest. Kui Eestist Soome suunduva lühiajalise tööjõuliikumise sektoripõhine ja funktsionaalne jaotus on suures plaanis teada, tasub pöörata rohkem tähelepanu Soomest Eestisse suunduvatele reisijatele.

Huvitav ja informatiivne on võrrelda Eesti ja Helsingi tööreisijate ja -ööbijate mahte ja dünaamikat. Eesti hotelliturg (aastas ligi 3,8 miljonit ööbijat) on enam-vähem sama suur kui Helsingi oma (ligi 4 miljonit ööbijat, Helsingi metropol kokku ligi 5,3 miljonit). Kardinaalselt erinevad on aga ööbimise põhjused. Kui Helsingis ööbimistest moodustavad 47 protsenti tööreisijad, siis Eestis on tööreisijaid talvel 16 protsenti ja suvel neli protsenti ööbijatest. Soomlaste ööbimistest Eestis on tööreisidega seotud talvel 11 ja suvel viis protsenti. Soomlaste töised põhjused Eestisse reisida on seega olematud.

Teine ja veelgi drastilisem näitaja on intellektuaalse omandi, täpsemalt tööstusomandi, liikumise olematult väike määr meie majanduskeskkondade vahel. On murettekitavalt jahmatav, kui vähene on targa majanduse ühe keskse elemendi – intellektuaalomandiga – seotud tehingute arv ja väärtus meie riikide vahelises majanduses ja seda eriti äriettevõtete vahel. See räägib praktiliselt olematust majandusintegratsioonist teadmusmajanduse kontekstis.

Liiguvad küll kaubad, teenused ja tööjõud, kuid suuremat lisandväärtust loova intellektuaalomandiga tehtavate piiriüleste tehingute olematu arv on ehk illustreerivaim näide meie majanduskoostöö seisust.

Vaja on targemat koostööd

Kui teadusasutuste ja teadlaste vahel on koostöö aastaid toiminud ja olnud suhteliselt tulemuslik, siis suurettevõtete, iduettevõtete ning teadus- ja arendusorganisatsioonide omavaheline piiriülene koostöö on mõningaid erandeid arvestamata sisuliselt olematu. Meie oskus teineteise majandusalast tarkust ühendada, ümber mõtestada ja edasi arendada on häbiväärselt olematu.

Eesti ja Soome majandussuhete olukorda ja eriti selle võimalikke arengustsenaariume varjutab väärfamiliaarsus (false familiarity). Me oletame ja väidame tundvat teineteist oluliselt rohkem, kui tegelikult tunneme. Viimaste aastakümnete reisijate arvud, isiklikud kontaktid ja keelelis-ajalooline taust on loonud illusiooni teineteise väga heast ja sügavast tundmisest. Paraku ei pruugi reaalsus vastata meie ootustele ja illusioonidele.

Mõlema ühiskonna mõttemudelite ja sügavamate jõujoonte tabamises võib kohata märgatavaid väärtõlgendusi ja -oletusi. Suurema lisandväärtuse loomiseks tuleb lahendada praegusest keerukamaid probleeme ja vajadusi ja seda mitte pakkuja, vaid maksva kliendi seisukohast. Seda teineteise pidevalt muutuvat konteksti tuntakse oluliselt vähem, kui pealiskaudselt võiks oletada.

Singapuri ühiskonna kunagisi arhitekte ja pikaajaline peaminister Lee Kuan Yew ütles, et väikese ühiskonna jätkusuutliku konkurentsivõime (loe: ellujäämise) põhiküsimus on rahvusvahelise relevantsuse säilitamine ja suurendamine nii lähedal kui ka kaugel.

Meiega ei peaks tehtama koostööd ainult viisakusest või kohustusest, vaid koostöös tuleks lähtuda meie võimest lahendada partnerite jaoks olulisi ja kriitilisi küsimusi. Diskussioon on alati mugavam oma lemmikteemadel, aga kas see ka relevantsust lisab, see on omaette küsimus. Eesti-Soome (majandus)koostööfoorumid on viimastel aastatel paljuski pöörelnud e-riigi, e-residentsuse ja nüüd tunnelitemaatika ümber. Samal ajal pole sugugi selge, kas just need teemad suudavad viia koostöö sisukuse ja kvaliteedi uuele tasandile. Täites kõneruumi mingite teemadega, teeme alati otsuse teistele teemadele tähelepanu mitte pöörata.

Enne, kui me ei õpi piiriüleselt Eesti ja Soome vahel koos targemat tööd tegema, on vajadus kiirema ja kallima transpordiühenduse järele meie pealinnade vahel küsitav. Seda sõltumata projekti keskkonna-, ärimudeli või rahastusküsimuste lahendusest. Parema infrastruktuuri makromajanduslik positiivne mõju on iseenesest mõistetav, aga ootus, et toru mere all tooks uue sisu ja kvaliteedi riikidevahelisse koostöösse, on naiivne, petlik ja lihtsalt kahjulik.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.

Toimetaja: Kaupo Meiel



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: