Diplomaat: Soomel on olnud rohkem aega keskkonnateemadele mõelda
Soomel on erinevalt Eestist, mis on pidanud esmajärjekorras tegelema ühiskonna ülesehitamisega, olnud rohkem aega keskkonnateemadele mõelda ning seepärast on kliimamuutused ka Euroopa Liidu eesistumisprogrammis nii tähtsal kohal, leidis Soome saatkonna esindaja.
"Võib-olla on meil Soomes olnud aega pikemalt seda diskussiooni pidada. Eestil on olnud vaja ühiskonda ehitada, meil pole olnud selliseid fundamentaalseid ühiskonna ehitamise küsimusi nagu Eestil," rääkis Soome saatkonna pressinõunik ja endine ajakirjanik Hannele Valkeeniemi kolmapäeval ERR-i veebisaates "Otse uudistemajast". Tema sõnul on kliimamutuste teema tõusnud Soomes nii aktuaalseks kiiremini kui ta oleks osanud arvata.
Valkeeniemi hinnangul on kliimateema esiletõusule kaasa aidanud ka see, et president Sauli Niininstö sellest nii palju räägib. Inimesed leiavad, et kui juba president, kellel on nõunikud ja palju infot käes, seda tähtsustab, siis ju see on oluline, märkis Soome saatkonna pressiesindaja.
Lisaks on Soomel ka oma Arktika-lähedusega teistsugune tunnetus kliimasoojenemisest, lisas Valkeeniemi.
Ehkki kliimamuutused on Soome EL-i eesistumise programmis nimetatud kolmanda teemana, kavatseb valitsus seda esile tõsta igas oma esinemises ja ülesastumises, märkis Valkeeniemi. Ta rõhutas ka, et Soome uue valitsuse tegevuskavas on esimene sõna kliimamuutus.
Valkeeniemi sõnul ei ole kliimamuutus, mida Soomes nimetatakse sageli juba ka kliimakriisiks, olnud kogu aeg keskkonnavaldkonna esimene teema - varasemalt on keskkonnaküsimustega tegelevate poliitikute jaoks olnud olulisemad tuumaenergeetika või ka metsade olukord, märkis ta.
Kui ühest küljest on kliimateemadega tegelemine idealistlik ja selles võib näha maailmaparandamise soovi, siis teisest küljest on siin näha ka pragmaatilisi huve, tõdes Soome saatkonna pressinõunik. "On ju teada, et kui oled suure pöörde tegemisel esimeste hulgas - näiteks majanduses naftast ja plastist vabanemisel - siis oled ka nende hulgas, kes saab sellest kõige suurema kasu," rääkis Valkeenimei.
Kui varasemalt on Soome olnud rahuvalvamises ja rahutegemises suur riik - näiteks president Martti Ahtisaari on saanud ka ka Nobeli rahupreemia -, siis nüüd võib Soomest saada kliimamuutusega võitlemise juhtriik, ütles Valkeeniemi. "See on nagu vastutuse tunne, et me ei ela siin ainult enda jaoks. Kui teil läheb hästi, siis läheb ka meil," kirjeldas diplomaat seda hoiakut.
Toimetaja: Mait Ots