Riigihalduse minister Janek Mäggi ütles ERR-ile, et riigi eriplaneeringu taotluse kohta koostatud memo näol on tegemist infopunktiga kabinetiliikmetele.

"Eesmärk on anda lihtsalt ülevaade, mis meile täpselt on laekunud ja millal ja mida peab valitsus otsustama. Selleks on valitsusel aega 90 päeva taotluse laekumise hetkest. Sisuliselt tuleb märtsi keskpaigaks valitsusel otsustada," rääkis ta.

Mäggi arvas, et tõenäoliselt kulub see 90 päeva ka ära, sest kohtus küsimuses Soraineni advokaatidega ning n-ö musta tööd tuleb kõvasti teha. "Et mida see eriplaneering endaga kaasa toob, sest see pole seotud mitte ainult Eesti, vaid ka Soome poolega. See on rahvusvaheline projekt."

Märtsi keskpaiga tähtaeg sõltub ka sellest, kas arendust vedav Finest Bay Area Development Oy on kõik dokumendid korrektselt vormistanud või on vaja rahandusministeeriumil midagi juurde küsida. See aga tähendab, et valitsuse otsus riigi eriplaneeringu algatamise kohta võib jääda riigikogu valimiste järgselt ametisse astuvale valitsusele.

"Vastame igal juhul õigeaegselt ja korrektselt ehk teeme kõik endast oleneva, et vastus anda," kinnitas Mäggi.

Minister on mõõdukalt optimistlik

Mäggi oli nõus väitega, et sõna "eriplaneering" on pärast Est-Fori puidurafineerimistehase rajamise luhtunud plaani Eesti ühiskonnas laetud, kuid ületamatuks ta seda probleemi ei pea.

"See sõna on tõesti Eestis omandanud võib-olla kurikuulsa tähenduse, mida ta oma sisult üldse pole. Olen mõõdukalt optimistlik, et kui keegi tahab mingit konkreetset projekti teha, siis on ta selle põhjalikult enda jaoks läbi mõelnud ja riske kaalunud. Kõik, kes soovivad eriplaneeringut algatada, peavad arvestama sellega, et seda kas ei algatata või kui isegi algatatakse, võib uuringute käigus selguda, et seda pole võimalik ellu viia," lausus ta.

Mäggi leiab, et Finest Bay Area projekti puhul on riskid isegi suuremad kui varasemal juhul, kui valitsus lõpetas tselluloositehase eriplaneeringu.

"Riskid on seotud sellega, et siin on ka Soome pool, kellelt pole praegusel hetkel piisavalt selget sõnumit, kuidas nad seda asja lahendavad. Seda on meile kindlasti otsustamiseks väga vaja, et me saaks edasi liikuda," selgitas Mäggi.

Ta tuletas meelde, et iga sellist suurt projekti on võimalik ajada ainult kõiki osapooli kaasates.

"Kui üldiselt räägime tunnelist, siis selle kaalumine, mitte konkreetne tegemine, on Eestile ja Soomele minu arusaamise kohaselt mõistlik. Selle vastu on mõlemal riigil huvi. Järgmine etapp on see, et kui mõlemal riigil on huvi, on suur küsimus see, kes selle teostab ja millal. Sellele küsimusele täna vastust pole," märkis ta.

Olgu siinkohal meelde tuletatud, et Finest Bay Area kõrval on teinegi tunneliprojekti algatus nimega FinEst Link, mille alusepanijateks ja elluviijateks on Helsingi ja Tallinna linn, Eesti ja Soome transpordiministeeriumid ning Harju ja Uusimaa maakonnad.

Esimene suurem rahasüst tuli Dubaist

Finest Bay Area Development Oy esitas rahandusministeeriumile taotluse riigi eriplaneeringu algatamiseks plaanitavale raudteetunnelile ja tehissaarele novembri lõpus.

Mõned päevad hiljem rääkis tunnelit kavandav Soome ettevõtja Peter Vesterbacka, et Dubai ettevõte ARJ Holding Ltd paigutas projekti 100 miljonit eurot.

Projekti veebilehel lubatakse, et esimene rong väljub 24. detsembril 2024, ehk kuue aasta pärast. Müügil on juba kolme sorti pileteid: 50 eurot üks suund, 100 eurot edasi-tagasi ja 1000 eurot aastane pilet.

Projekti arendaja esitas ka Tehnilise Järelevalve Ametile (TJA) taotluse Soome-Eesti vahelise raudteetunneli ja tehissaare ehitamise aluseks oleva hoonestusloa menetluse algatamiseks.

Riigi eriplaneeringu algatamise taotluse eesmärk on terviklikult lahendada raudteetunneliga seonduvad küsimused nii meres kui ka maismaal. Täpsemalt soovib firma leida raudteetunnelile parim võimalik asukoht majandusvööndis, territoriaalmeres ning maismaal.

Hoonestusloa taotluse peamine eesmärk on alustada vajalike keskkonnauuringute tegemisega samaaegselt riigi eriplaneeringu menetlusega, et Soome poolel tehtavad uuringud ning sellega seonduv piiriülene avalikkuse teavitamine ja kaasamine toimuks paralleelselt Eestis toimuvate tegevustega, teatas firma.

Tunnel on kavandatud teenindama mitte ainult reisijaid ja kaubatransporti – seda oleks võimalik kasutada ka andmeside- ja elektrikaablite ning muude kommunikatsioonide ja torustike paigaldamiseks.

Helsingi-Tallinna raudteetunneli pikkus on ligikaudu 100 kilomeetrit ning raudtee projekteerimisel võtab Finest Bay Area Development aluseks arvutusliku maksimaalne kiiruse 360 kilomeetrit tunnis. Firma arvestab ka tehnoloogiatega nagu Hyperloop.