Põltsamaa roosiaia maalappi ei taha osta ei roosiaiapidaja ega omavalitsus ({{commentsTotal}})

{{1554107760000 | amCalendar}}
Foto: Põltsamaa roosiaed

Osa enam kui tuhande roosisordiga Põltsamaa roosiaiast on rajatud riigimaale. Maa-amet soovib maatüki enampakkumisele panna ning 94 roosipõõsast võivad ohtu sattuda, kuna roosipõõsaid seni hooldanud ettevõte maatükki osta ei soovi. Samuti pole maatüki vastu huvi tundnud Põltsamaa vallavalitsus.

2000-ndate aastate alguses läks Põltsamaa roosiaeda pidava Joosti aiandi omanik Rein Joost vallavanem Toivo Tõnsoni juurde, sest tahtis aiandi väravas seisva maatüki korda teha. Kas luba anti ainult muru niitmiseks või ka rooside istutamiseks, siin lähevad mälestused lahku ning ühtegi paberit toonasest ajast säilinud pole.

2013. aastaks kasvas riigile kuuluval maatükil juba enam kui 90 erisugust roosisorti ning maa piirile oli seatud aed ehk kui asja päris õiguslikult vaadata, oli OÜ Eesti Roos (endine OÜ Joosti Aiand) riigimaa õigusvastane hõivaja. Maa-ametile niisugune korratus ei meeldinud ning nemad soovisid riigi seisukohalt kasutu maatüki enampakkumisele panna. See jälle paistis kohatu rooside pidajale ning pärast teravaid ajalehepealkirju tuli appi toonane keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.

Maatüki valitsejana leidis keskkonnaministeerium võimaluse teha riigi ja osaühingu vahel reaalservituudi seadmise leping. Ehk sisuliselt võttis OÜ Eesti Roos maatüki viieks aastaks rendile, hooldas roose edasi ja maksis riigile 215 eurot aastas.

Maatükk, mille pärast vaidlus puhkes Autor: Maa-amet

Tänavu veebruaris sai see leping läbi ning 4. märtsil saatis maa-amet ettevõttele kirja, milles teatas uuesti ees ootavast enampakkumisest ning palus maatüki vabastada. Osaühingu Eesti Roos juhatajat Annela Orasit see üllatas, sest tema teada leidis küsimus juba viis aastat tagasi lahenduse.

"Toona kutsuti kokku ümarlaud, kus istus maa-ameti esindaja koos juristiga, kohalik vallavanem ja mina. Ja võimaliku lahendusena nägi kohalik vallavanem, et maa taotletakse munitsipaalomandisse ja muudetakse avalikuks rohealaks, kus igaühel on õigus jalutada ja neid roose vaadata. Eesti Roos paneb oma aia siia, kus on meie piir ning teeb sinna värava, kust saab tulla meie roosiaeda vaatama," rääkis Orasi.

Ent viie aasta jooksul pole niisuguse lahenduse suunas lillegi liikunud. Orasi ütles, et see, kui vald 94 roosipõõsa hooldamise enda kätte võtaks, oleks parim lahendus ka täna. Aga selleks peaks omavalitsus ja keskkonnaministeerium kokkuleppele jõudma. Roosiaia lugu algusest peale jälginud, praegu Põltsamaa valla keskkonnaspetsialistina töötav Ain Valu on pigem skeptiline.

"See on nüüd selline asi, et volikogu peaks selle asja otsustama sellisel juhul. Aga ikkagi, kuidas vald seda maatükki valitsemiseks vajab? Vald saab küsida asja, mis on talle enda ülesannete täitmiseks vajalik," kommenteeris Valu.

Ka maa-ameti peadirektori asetäitja Triinu Rennu tõdes, et kinnisasja vallale küsimisest pole viie aasta jooksul enam juttu tehtud.

"Täna kõige parem võimalus olekski see maa enampakkumisel müüki panna, et tegelik kasutaja saaks ka maa omanikuks, et tal oleks õiguspärane maakasutus."

Ka keskkonnaministeeriumi asekantsler Margit Martinson nentis, et Põltsamaa roosiaia maaküsimus saaks lahendatud, kui vallavalitsus taotleks roosiaia kasutuses oleva riigimaa tüki enda omandisse.

"Põltsamaa roosiaed on sümboli väärtusega menukas turismiobjekt," märkis Martinson. "Kindlasti pole riik huvitatud selle kahjustamisest. Just seepärast suhtleme vallaga ning püüame roosiaia maaküsimuse kõigile sobivaimal viisil ära lahendada."

Triinu Rennu rõhutas, et ehkki maa vabastamiseks anti Eesti Roosile aega aprilli lõpuni, ei ole neil kohustust roose välja juurida. Tähtaja möödudes saavad põõsad lihtsalt maa pärisosaks ning kuuluvad enampakkumise võitjale. Seepeale tunnistas aga Annela Orasi, et nemad enampakkumisel ei osalekski.

"Mingit soovi ei ole seda maad endale omandada. 3,2 hektarit, mis meile täna kuulub, on täiesti piisav kohustus ja ilmselgelt iga järgmine tükk nõuab hoolt ja vaeva. Ise saate aru, et ega see muruniitmine meile sisse ei too nii väga. Et kui see on avalik haljasala, siis munitsipaal leiab vahendid võib-olla."

Teema tõstatus emotsionaalsest sotsiaalmeediapostitusest

Toimetaja: Aleksander Krjukov, Mirjam Mäekivi



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: