15-aastasel Võru noormehel Eerikul tekkis sünnihetkel hapnikupuudus. Kui tõsised on sünnitrauma tagajärjed, selgub alles lapse kasvades. Eeriku jaoks olid need väga tõsised, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Eerik on tegelikult suure hoolduskoormusega laps, kes vajab ööpäevaringset hooldust, pidevat aspireerimist, pesemisel täieliku abi, sonditoitmist," kirjeldas Võru Järve kooli direktor Reet Kangro.

Eestis on kokku umbes sadakond last, kes on sama suure hoolduskoormusega nagu Eerik. Valdavalt on need lapsed kodudes ning nende vanemad tööturult eemal. Pärast Eeriku sündi oli ka tema ema esimesed kaheksa aastat sarnases olukorras.

"Praegu see teenus on tõesti nii korraldatud, et ma vaimselt ei koormu, et ma saan puhata, saan täies mahus realiseerida oma ideid, oma tööd, tegelikult tunda ennast nii-öelda normaalse inimesena," rääkis Eeriku ema Tatiana Panichkina.

Raske ja sügava puudega lastele teenuste tagamine on kohaliku omavalitsuse ülesanne. Riik annab selleks neile ka igal aastal laste arvu pealt kindla summa raha, mille kasutamisel jäetakse omavalitsusele vabad käed. Hetkel maksab riik raske puudega 330 ja sügava puudega lapse eest 1525 eurot.

"Selle raha jagamise üks suur puudus on see, et seda jagatakse lihtsalt laste arvu pealt, arvestamata neid tegelikke kulusid, mis lähevad nendele lastele. Need kulud võivad olla väga erinevad," lausus Võru linna abilinnapea Sixten Sild.

Sellel aastal sai Võru linn riigilt kõigi raske ja sügava puudega lastele teenuste tagamiseks 43 152 eurot. Ainuüksi Eeriku aastane hoolduskulu on aga 40 000 eurot. See tähendab, et linn on olnud sunnitud igal aastal otsima lisaraha. Muu hulgas pöördusid nad sel aastal ka SA TÜ Kliinikumi Lastefondi poole, kes otsustas Eeriku teenuse rahastamist toetada 10 000 euroga.

"Selles osas oleme erandlikult appi tulnud, sest tegelikult me ei leia, et heategevusfondina me sellist teenust saaksime lõputult rahastada. Sotsiaalhoolekande teenus peaks olema ikka riiklikult tagatud kõigile abivajajatele," tõdes lastefondi toetusjuht ja juhatuse liige Eveli Ilves.

Sotsiaalministeeriumist nõustutakse, et praegune rahastusmudel ei vasta suure hoolduskoormusega laste vajadustele. Samas on riik välja töötamas nendele lastele mõeldud uut teenust.

"Me loodame selle teenusemudeli selle aasta lõpuks valmis saada ja see teenus hõlmaks siis nii-öelda sotsiaalvaldkonna poolt ehk lapsehoidu, rehabilitatsiooni ja teisalt ka sellist tervishoiualast tuge," selgitas sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna juhataja Hanna Vseviov.