Simson: koalitsioonileppega saab Keskerakond Euroopa Komisjoni voliniku koha ({{commentsTotal}})

{{1554467400000 | amCalendar}}
Kadri Simson.
Kadri Simson. Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR

Kadri Simson kinnitas, et Keskerakond saab sõlmitava koalitsioonileppega endale Euroopa Komisjoni voliniku koha. Simsoni sõnul on kokku lepitud ka ministrite jaotus kolme valitsust tegeva erakonna vahel ning väga suure tõenäosusega jätkab valitsus peaministri ja 14 ministriga.

"See on üks kokkulepe osa, et Euroopa Komisjoni voliniku koht on Keskerakonnal ehk peamnistri erakonnal. See on ka varem nii olnud, aga erinev on see, et Reformierakonnal läks voliniku koht uut rakendust otsivale endisele peaministrile. Meil on aga peaminister rakendatud," sõnas Simson Kuku Raadio saates Nädala Tegija.

Küsimusele, kas voliniku koht on kokkuleppega ettenähtud just talle, vastas Simson, et "voliniku kohta saab jagama hakata siis, kui kolme erakonna volikogud kiidavad laupäeval koalitsioonileppe heaks".

Simsoni sõnul olid reede lõunaks Keskerakond, EKRE ja Isamaa jaotanud omavahel ministrikohad, aga poliitiku väitel ei teadnud ta selleks hetkeks, kes ministrikohad isikuti täidavad. Samas andis Simson mõista, et Keskerakonna poolt saab ühe ministrikoha seni Tallinna linnapea ametis olnud Taavi Aas.

"Taavi Aasa puhul sai kaalukeeleks see, et ta on varem kandideerinud, aga sai nüüd esimest korda mandaadi riigi poliitikasse. Ta on mees oma parimates aastates ja on võimeline võtma uusi vastutusi oma õblukestele õlgadele. Talle otsa vaadates, siis ta tahtis ka neid uusi väljakutseid. Ja tõsi ta on, et ta on olnud täitevvõimu tippjuht ja ega selliseid tippjuhte ühelgi erakonnal palju pole."

Kuigi ajakirjanduses on spekuleeritud, et uus valitsus kaotab ära topeltministri kohad ministeeriumites, tunnistas Simson, et nii see ilmselt ei lähe.

"Ma töötasin ministeeriumis, kus on kaks ministrit. Kui me Urve Paloga koos tööd alustasime, siis saime hea tööjaotuse. Kui poleks olnud minu kõrval teist ministrit, siis oleks näiteks Eesti Euroopa Liidu eesistumine selgelt üle jõu käiv olnud. /.../ Ma arvan, et ratsionaalsetest kaalutlustest tulenevalt, ja et tööd pole vähemaks jäänud, siis jätkab peaminister koos 14 ministriga," sõnas Simson.

Tasuta ühistransport jääb, Rail Balticut ei tühistata

Simson kinnitas, et koalitsioonikõnelustel on kokku lepitud ka selles, et tasuta ühistransport jääb alles, nagu ka selle senine rahastus riigi poolt. Küsimusele, kas tasuta ühistransport võiks laieneda Tallinnas kõikidele Eesti inimestele, vastas Simson, et see on seotud rongiliiklusega.

"Tasuta ühistransport Tallinnas on laiem teema, sest sisaldab endast kohalikke rongiliine. Ja siin tuleb mängu mahutavus. Rongi populaarsus on kasvanud suurtes kiirustes. Aga rongi ei saa enne laiemale ringile tasuta teha, kui kõik sinna peale mahuvad."

Simsoni sõnul on loodavas koalitsioonis kokku lepitud, et töötatakse välja valmisolek kõigi kolme suure maantee osas ehk Tallinna-Tartu, Tallinna-Pärnu ja Tallinna-Narva suunal.

"Kui kaks aastat tagasi eraldasime lisaraha Via Balticale, siis pole ehitus siiani alanud, sest maanteeametil võtab maade omandamine, projekteerimine ja hange aega. Seetõttu oleme otsustanud ennetavad tööd enne ära teha."

Kuidas mahukat teede-ehitust rahastada, viitas Simson taaskord laenu võtmise võimalusele.

"Meil on välja ehitamata 300 kilomeetrit teid, mis peaks olema 2+2 teed neil kolmel suurel maanteel. Selleks on vaja 1,2 miljardit eurot. See ei saa tulla teiste teede arvelt. Selle kokkukogumine iga-aastaset teehoiukavast, kui me kõik teised teed nulli võtaks, tähendaks ikka kümmet aastat. Seega, tuleb võtta laenu või leida mõni muu finantseerimise skeem."

Simson ütles ka, et Rail Balticu lõpetamist uus valitsus ette ei näe, kuigi see oli EKRE üks valimiskampaania lubadusi.

"Me oleme ratifitseerinud rahvusvahelise leppe. Tänases riigikogus viiest erakonnast toetavad neli selle jätkumist. Selle tühistamine pole võimalik, sest ka koalitsioonis toetab seda kaks erakonda. Lisaks, põhiseadus ei luba ka rahvusvahelist lepet panna rahvahääletusele ehk ka nii pole seda võimalik tühistada," sõnas Simson.

Ta selgitas, et kui Eesti ei peaks saama järgmisest EL-i rahastusperioodist piisavalt rahastust Rail Balticule, vaadatakse üle selle maksumus ja ajakava. Samas pidas Simson seda vähetõenäoliseks ja ütles, et eeldused sama suur rahastus kui praegu on ka järgmisel eelarveperioodil

Venekeelne haridus ja rahvaalgatus

Rääkides enne valimisi palju poleemikat tekitanud venekeelse hariduse tulevikust, sõnas Simson, et loodav koalitsiooon plaanib jätkata seda teed, millega alustas keskerakondlasest haridusminister Mailis Reps.   

"Kõikidesse lasteaedadesse peavad tulema eestikeelsed õpetajad, sest just lasteaias omandab laps teist keelt kõige paremini. Loomulikult oleme ka kokku leppinud selles, et iga koolilõpetaja peab omama eesti keelt sellisel tasemel, et ta saab minna eestikeelsesse ülikooli."

Saatejuht küsimus Simsonilt, kas rahvaalgatuse ja rahvahääletuse panemine koalitsioonileppesse tähendab seda, et EKRE saab selle kaudu koalitsioonis konsensust mitte saavad teemad läbi suruda.

Simson vastas, et koalitsioon plaanib rahvaalgatust võimaldada läbi põhiseaduse muutmise, aga et selleks pole praeguses riigikogus piisavalt toetust, siis kasutatakse võimalust, et sellele lastakse toetust avaldada kahel riigikogu koosseisul.

"Aga ma arvan, et rahvaalgatuse sidumine EKRE hirmutava tegevusega, ma pole sellega nõus. Ka keskerakond on rääkinud, et peame valimiste vahelisel ajal kuulama rohkem avalikku arvamust. Rahvahääletus toimub, kui sellest tuleb osa võtma üle 50 protsendi inimestest. Aga kui suur on meil näiteks Euroopa Parlamendi valimiste aktiivsus? 30 protsendi kandis. Seega ei saa juhtuda, et 10 000 inimest teevad siduvaid otsuseid kogu Eesti jaoks," kinnitas Simson.

Toimetaja: Urmet Kook



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: