Keskerakonna esimees Jüri Ratase sõnul olid läbirääkimistele kulunud kolm nädalat väga töised. Koalitsioonileppe sisu võttis ta kokku kui soovi sidusa ja tugeva Eesti ühiskonna järele, kus kedagi ei jäeta maha, kus kõik 1,3 miljonit elanikku on "meie inimesed".

"See on leping, mis otsib koostööd; leping, mille eesmärgiks on, et meie rahvastik oleks positiivse iibega," ütles ta. "Kindlasti pöörab lepe tugevat pilku neile, kes elavad Eestist väljaspool, et meie inimesed tuleksid siia tagasi."

Ratas kinnitas, et välis- ja kaitsepoliitikas hoitakse kindlalt senist joont.

EKRE esimees Mart Helme kiitis Ratase kannatlikkust, tänu millele mitmel korral katkeda ähvardanud läbirääkimised siiski jätkusid. Koalitsioonilepingu kohta ütles Helme, et see on hoolimata oponentide kriitikast reformimeelne leping.

"See on ambitsioonikas leping, mis vaatab kaugemale kui neli aastat, ka kaheksa aasta kaugusele. Niisugust lepingut pole Eestil kaua olnud. Visake kõrvale eelarvamused ja lugege lepingut. Mõelge nendel pikkadele sihtidele, mis lepingus kirjas," lausus ta.

Isamaa juhi Helir-Valdor Seeder iseloomustas lepingut kui tasakaalu lubaduste vahel. "Ma loodan, et see leping saab olema elav dokument, mis viiakse ellu sellisena. See koalitsioon ei ole igavene, aga loodetavasti kestab vähemalt neli aastat. Isamaa annab igal juhul oma panuse," ütles ta.

Allkirjastamisele järgnenud pressikonverentsil lubas Mart Helme, et riik leiab võimalused investeeringuteks ja majandustegevuse taastekitamiseks piirkondadesse, mis jäävad suurematest asulatest eemale. "Seda on vaja, et oleks koha peal tööhõive ja teenused, mida on vaja ühiskondliku sidususe tagamiseks," lausus ta.

Seeder lisas omalt poolt, et kaalutakse ka kohalike omavalitsuste motiveerimist ettevõtluse arendamisega tegelemiseks.

Palju arutelu tekitanud rahvaalgatuse seadustamise kohta ütles Helme, et esimest korda pärast taasiseseisvumist on Eestis rahval võimalik poliitikas sõna sekka öelda. Tema sõnul toimusid koalitsiooniläbirääkimistel pikad vaidlused künniste osas ja nimetas lõpptulemust "tasakaalustatuks".

Samas kinnitas ta, et künnised on piisavalt kõrged, et "mingid hullud" ei saaks teha ettepanekuid, mis hääletusele pandaks. Koalitsioonileppes on kirjas, et rahvaalgatus vajab 25 000 allkirja, rahvahääletuse algatamiseks rahva poolt on vaja 50 000 kodaniku allkirja.

Riigikogu erikomisjoni kohta, mis teostaks järelevalvet prokuratuuri üle, ütles Helir-Valdor Seeder, et praegu toimiva erikomisjoni ülesanded vaadatakse üle. "See ei saa olema nii, et poliitikud hakkavad ütlema prokuratuurile ette, mida tegema peab," kinnitas ta.

Plaani kohta luua võimalus määrata prokuratuuris ametisse eriprokuröre selgitas Helme, et seda oleks vaja "ühiskonnas suurt resonantsi tekitavate juhtumite" uurimiseks ning tõi näiteks hiljutise Danske rahapesuskandaali.

Maksude kohta ütles Jüri Ratas , et makse pole plaanis ei tõsta ega juurde tekitada. "Kaalume võimalusi langetada teatud aktsiise – alkoholiaktsiisi ja elektri- ja kütuseaktsiisi. Aga lepingusse pole sisse kirjutanud lauseid, mis oleksid kindlas kõneviisis," selgitas ta.

Ratas lisas, et otsitakse võimalusi pensionide erakorraliseks tõusuks, aga kuivõrd selleks vaja rahalist katet, selgub see riigieelarve arutamise käigus.

Johannes Tralla "Aktuaalsest kaamerast" tundis huvi, mis on saanud EKRE ja Keskerakonna seisukohtadest vastavalt Keskerakonna ja Ühtse Venemaa koostööprotokolli ning äärmuslike seisukohtade suhtes.

Jüri Ratas vastas enne Mart Helmet, et koostööprotokoll Ühtse Venemaaga on raugenud ja see ei toimi. EKRE põrpivate seisukohtade kohta ütles ta, et nendest on omavahel räägitud ning ühised väärtused pandi kirja koalitsioonilepingusse.

Mart Helme ütles, et Ühtse Venemaa protokoll oli teemaks ning Jüri Ratas jagas selle kohta põhjalikke selgitusi.

Isamaa liider Seeder aga avaldas lootust et sõlmitav koalitsioon võiks olla esimene Eesti ajaloos, mis peab vastu kõik neli aastat ehk järgmiste valimisteni.

Mart Helme pidas üheks koalitsiooni kooshoidjaks ühist soovi Reformierakonda riigi valitsemise juurest eemale hoida. "Reformierakond on olnud selga noa lööja, kes on tavaliselt otsustanud enne valimisi partnereid vahetada. Eesmärk hoida Reformierakond võimust eemal, et ei saaks kellelegi nuga selga lüüa, et nad puhkaksid jalga, tuleksid stagnatsioonist välja ja muutuksid uuesti reformide erakonnaks," ütles ta.