EKRE ministrid keskenduvad valitsuses bürokraatiavastasele võitlusele ({{commentsTotal}})

{{1554889740000 | amCalendar}}
Foto: ERR

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) ministrikandidaadid tutvustasid kolmapäeval oma plaane ministeeriumites. Läbiva joonena tuli esile võitlus bürokraatia vastu ja ametkonna tõhusam tööle rakendamine poliitilise suunise elluviimisel.

Erakonna esimees Mart Helme ütles EKRE-l ei ole ametnike suhtes vaenulikke hoiakuid, aga nad ei luba seda, kui ametnikud hakkavad tegelema poliitikaga.

"Kui ametnikud kujutavad ette, et nad hakkavad tegelema meie valitsevates ministeeriumides konkureerivate poliitikatega, siis tuleb sellest konflikt, kus kaotajaks jäävad ametnikud," ütles Helme.

"Me ei ole pehmod ega kavatse pehmostuda ka ministeeriumites. Kes kardab see kardab. Kes saab aru, et kindla käega juhi allivuses on tegelikult väga hea töötada, see annab endale sellest aru ja töötab edasi," sõnas Helme.

Martin Helme lisas, et ametnikud elavad Eestis ministeeriumites tihti mugavustsoonis. "Ma ei sea kahtluse alla meie ametnikkonna professionaalsust. Ma arvan, et see on kõrgel tasemel. Aga see on vaja panna poliitilise suunise teenistusse. Siin mingit vaidlemise kohta ei tule.

Bürokraatia vähendamise eesmärgist rääkisid pressikonverentsil kõik ministrikandidaadid.

Mart Helme, siseministri kandidaat

Mart Helme ütles, et esimese asjana tuleb tal siseministeeriumis hakkata võitlema oma sotsiaaldemokraatidest eelkäijate pärandiga. Ta tõi näite politsei- ja piirivalveameti muudatusest, millega kaotati lapse esimese dokumendi taotlemise ankeedist ära väljad "ema" ja "isa" ning asendas need kahe väljaga "vanem". See tuleb Helme sõnul tagasi pöörata.

Helme sõnul ei vasta tõele, et EKRE ei ole koalitsioonilepingus midagi saavutanud ja on kõigist oma põhimõtetest loobunud.

Helme märkis, et EKRE saavutas praktiliselt kõik, mis on seotud immigratsiooniga.

Helme rääkis, et siia tulev Ukraina odavtööjõud võtab ära töökohad eelkõige Eesti venekeelselt vähemuselt.

Helme rääkis ka päästeameti ja politseinike olukorrast. "Lähiaastatel seisab seal ees küllaltki ulatuslik pensioneerumine. Tarvis on mõelda, mida selle olukorra lahendamiseks teha," sõnas Helme.

Ta rääkis, et kui Eestis toimub täna midagi Pronksiöö taolist, siis politsei sellega toime ei tuleks, sest politsei on liiga õhukeseks hööveldatud.

Rääkides piirivalve teemast rõhutas Helme, et kuigi koalitsioonilepingus ei räägita sõjaväestatud piirivalvest, hakkab loodav PPA piirivalve struktuurüksus kujutama endast esimest kaitsevalli sõjalise konflikti puhul. "Tegemist on Eesti kaitsevõime kvalitatiivse tõstmisega," märkis Helme.

Mart Järvik, maaeluministri kandidaat

Mart Järvik rääkis, et Eesti põllumeestele ei tohiks kehtestada rangemaid nõudeid kui Euroopa Liit nõuab. Ta tõstis esile, et Eesti talumehed ei ole võrreldes vana Euroopa riikide talumeestega konkurentsivõimelused.

Olulisteks pidas ta on uute tehnoloogiate arendamist. "Nii mullaharimises, põllumajandustehnikas kui ka ümbertöötlevas tööstuses. Neid asju on vaja toetada ja vajadusel erinevate meetmete kaudu rahaliselt," leidis Järvik.

Järviku sõnul on maateede võrk väga kehvas seisus. "Loodan, et suudame algatada maateede mustkatte ja asfaltkatte alla viimise," sõnas Järvik.

Järvik tahab maaelu arendamisel võtta eeskuju 1930-ndate aastate Eestist. "Siis maaelu pandi kihama ja talupidajad õtsesid. Sooviks midagi sarnast käima lükata, et maaelu oleks ka linnainimesele vastuvõetav," rääkis Järvik.

Järviku sõnul peab Eesti talumees suutma Eesti rahva ära toita ja tekitada varusid kaitseväele. Selles vallas on tema hinnangul paljusid asju võimalik paremaks teha maksuerisustega.

Rene Kokk, keskkonnaministri kandidaat

Rene Kokk ütles, et ta ei ole olnud kunagi Rail Balticu toetaja, aga koalitsioonilepe on kõigilt partneritelt lõivu nõudnud.

Kokk rääkis, et luubi alla tuleks võtta karjääride rajamine Rail Balticu kontekstis. "Kindlasti ei ütle ma ei kaevandusi peaks lihtsalt keelama, aga minu sõnum on, et peame hoolega mõtlema, kus ja mis kaevandusi me avame. Et me seda ei teeks kergekäeliselt Rail Balticu rajamise egiidi all," rääkis Kokk.

Ta märkis, et ka kogukondi peaks nii Rail Balticu kui ka muudes teemades rohkem kaasama.

Koka sõnul tuleb majanduse arendamiseks leida meetmeid, kuidas puitu paremini väärindada.

Rääkides põlevkivi kasutamisest rõhutas ta, et kuigi selle kasutamisel tuleb järgida rahvusvahelisi kokkuleppeid ja norme, tuleb siiski vaadata üle, et me enda ettevõtjaid ei survestaks rohkem kui EL-i nõuded ette näevad.

Marti Kuusik, väliskaubandus- ja IT-ministri kandidaat

Varem erakonda mitte kuulunud Kuusik teatas, et liitus teisipäeval EKRE-ga.

Kuusik ütles, et peab oluliseks sisendit sidusgruppidelt. "Äriringkonnad ja teised võiksid aru saada, et minister ei ole isik, kes tuleb ja hakkab paugutama," lausus ta.

"Riik peaks tegelema sellega, millega äri ei soovi või ei saa tegeleda. Riik ei saa olla pidur," selgitas Kuusik.

"Tuleb küsida, suhelda, seda ma kavatsen teha. Riik saab kindlasti siluda teed Eesti ettevõtete minemisel välismaale," rääkis ta.

Kuusik märkis, et näeb arengupotentsiaali mitmes tööstusvaldkonnas. Suureks arenguvõimaluseks peab ta kõrgtehnoloogiliste toodete ja IT-lahenduste eksporti. "See on nutika Eesti suur šanss," ütles Kuusik.

IT-sektoris tuleb tema sõnul leida kohti, kuidas teha kodaniku suhtlust riigiga sujuvamaks.

Samuti peab ta oluliseks, et eesti keel jääks digiruumis kasutatatavaks.

Sisserände poliitikast rääkides nimetas ta valeks arusaamaks, et EKRE on majandusarengule pimedalt takistuseks oma immigratsioonipoliitikaga. "Sellised hirmud on põhjendamatud," lausus ta lisades, et kõrgelt tasustatud eksperdid on teretulnud.

Kuusiku sõnul tuleks kaaluda Kredexi funktsioonide laiendamist, samuti EAS-i tegevuse efektiivsemaks muutmist.

Kuusik rääkis, et e-valimiste turvalisus tuleks ära tõendada ja sellega teema ühiskonnas maha võtta. "Ma arvan, et üldiselt on hea asi, aga tõendame ära, kas on turvaline ja kas peab vastu kõikidele testidele. Kui see peab testid vastu, kasutame seda edasi, kui ei pea teste vastu, kaalume selle lõpetamist," sõnas Kuusik.

Martin Helme, rahandusministri kandidaat

Martin Helme ütles, et esimesena tuleb tal rahandusministeeriumis hakata tegelema piirikaubanduse vastase võitlusega. "Selle jaoks on vaja aktsiisimäärad viia madalamale tasemele. Mida kiiremini me seda teeme, seda kiiremini kaob ära kahju Eestile, siis seda väiksem on risk, et see muudatus ei anna tulemust," selgitas Helme.

Helme sõnul hakkab ta agressiivselt otsime kulude kokkuhoiu kohti. "Olen kindel, et kokkuhoiu kohti on palju."

Oluliseks peab ta energiatasude vähendamist, sealhulgas elektriaktsiis, taastuvenergia tasud ja ka gaasiaktsiis.

Kolmas suur teema on Helme sõnul infrastruktuuri investeeringud ning selle tarbeks laenu võtmine. "Jutt sellest, et Eesti riik laenata ei tohi, sest euroreeglid ei luba, ei ole tõsiseltvõetav," märkis ta.

Veel suurem väljakutse on Helme sõnul teine sammas ja selle vabatahtlikuks tegemine. Ta märkis, et kuigi seal on palju riskikohti, tuleb sellega kiiresti edasi minna.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: