Eesti kodumajapidamiste elektrihind jääb allapoole EL-i keskmist ({{commentsTotal}})

Elekter.
Elekter. Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR

Euroopa Liidus oli elekter kodumajapidamiste jaoks 2018. esimese poolaastal kalleim Taanis, Saksamaal ja Belgias, odavaim aga Bulgaarias, Leedus ja Ungaris, seejuures oli hind Taanis üle kolme korra kõrgem kui Bulgaarias. Eesti jäi elektrihindade poolest alla EL-i keskmise.

Taanis ja Saksamaal maksis elekter kõnealusel perioodil kodumajapidamistele vastavalt 0,3126 ja 0,295 eurot kilovatt-tunni eest, Bulgaarias aga 0,0979 ja Leedus 0,1097 eurot kilovatt-tunni eest, selgub Eurostati statistikast.

Euroopa Liidu riikide keskmine elektrihind oli 0,2049 eurot kilovatt-tunni eest, millele Eesti keskmine hind, 0,1348 eurot, tunduvalt alla jäi.

Kodutarbijana käsitletakse seejuures neid, kelle iga-aastane elektritarve jääb vahemikku 2500-5000 kilovatt-tundi ning arvestatud on lõpphindu, mis sisaldavad kõiki makse ja tasusid.

Liikmesriikides on maksude ja tasude osakaal elektrihinnas väga erinev. Kõige väiksem oli see Maltal (4,7 protsenti), kus baashinnale lisatakse madala määraga käibemaks ning kodutarbijate puhul muid makse ei lisandu, kõrgeim aga Taanis, kus elektri lõpphinnast ligi 68 protsenti moodustavad maksud ja tasud.

Eestis kujuneb elektriarve kolmest komponendist: energia hind, võrgutasu ja riiklikud maksud, milleks on elektriaktsiis, taastuvenergia tasu ja käibemaks.

"Energia hind, võrgutasu ja riiklikud maksud moodustavad Eestis kõik umbes kolmandiku arvest," ütles Eesti Energia pressiesindaja Priit Luts ERR-ile.

Ta lisas, et elektri ja võrguteenuse hinnad kujunevad täiesti erinevatel alustel - elektri hind kujuneb turul, võrguteenuse hind aga regulatsiooni järgi ning kulupõhiselt ja selle kinnitab konkurentsiamet. Elektri turuhind tekib eri aspektide koosmõjus nõudluse ja pakkumise suhtena ning sõltub nii oluliste tootmissisendite, näiteks CO2, söe ja gaasi hinnast kui ka üldisest olukorrast elektriturul ehk tootmis- ja ülekandevõimsuste olemasolust ja nõudlusest.

Rääkides sellest, miks elektri maksumus Euroopa riikides mitu korda erineb, ütles Luts, et kuna Eesti ja teised Balti riigid on läbi ülekandekaablite Põhjamaadega väga hästi ühendatud, mõjutab hüdroelektri kättesaadavus regiooni hindu oluliselt.

"Taani ja Saksamaa on viimastel aastatel panustanud taastuvenergiasse, samas on seal elekter kõrgelt maksustatud. Lõpphinna erinevus tekibki suuresti riigi maksupoliitikast. Lisaks, Euroopas on ka selliseid riike, kus elektriturg pole avatud. Näiteks Poolas ja Leedus ei pea kodukliendid elektrit turult ostma," selgitas Eesti Energia esindaja.

Toimetaja: Karin Koppel



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: