Eesti kõige vanemad ja väärtuslikumad hooned lisaks Tallinna vanalinnale on just keskaegsed kirikud, mida jagub pea igasse valda. Kas mõni neist ka kindlustatud on, ei oska EELK konsistoorium öelda, sest luteri kirikud kuuluvad kogudustele, kes võivad ise otsustada, kas peavad võimalikuks ja vajalikuks oma hoone koos varadega kindlustada. Ka raha selleks peavad kogudused ise leidma, kelle peamiseks mureks on kuust kuusse, kuidas elektriarved makstud saada.

"Tsentraalselt seda ei korraldata. Kindlustamine on kallis, väikesed maakogudused ei suuda end kindlustada. Vaja oleks riigi initsiatiivi ja kohalike omavalitsuste tuge juurde, kõik peaksid panema pead kokku," leiab EELK kantsler Andrus Mõttus.

Ka Eestis on kirikupõlenguid aeg-ajalt ette tulnud. Näiteks 2002. aastal põles Tallinnas Pühavaimu kiriku torn, mis süttis samuti remonttööde käigus. Ent ka 17 aastat hiljem ei ole Pühavaimu kirik kindlustatud, nagu enamik Eestis tegutsevaid luteri kirikuid.

Seevastu täidavad kirikud kohustuslikus korras operatiivplaani, mille järgi päästjad teavad väärtuslikumad esemed õnnetuse korral esimesena hoonest välja kanda. Päästeamet käib selle kohustuse täitmist ka kontrollimas. Samuti on luteri kirikud varustanud end tuletõrjesignalisatsioonidega.

Tallinna Toomkirikus on ligi 500 muinsusväärtuslikku eset, alates altarist ja orelist ning lõpetades perekonnavappidega. Õpetaja Arho Tuhkru nimetab neid kõiki hindamatuteks.

"Me räägime siin ikkagi tegelikult kolossaalselt suurtest summadest. Arvestades taastamisväärtust ja seda varade kogumaksumust, siis kuidagimoodi ei ole võimalik nagu kogudusel endal seda koormatist enda peale võtta ja eks see on teema, mida saab kõnelda ja tuleks kõnelda nii omavalitsustega, riigi, muinsuskaitsega," ütles Tuhkru.

Muinsuskaitseamet eraldab igal aastal kirikute remondiks ja säilitamiseks 700 000 eurot, ehkki kirikud taotlevad kaheksa korda enam ja tegelik vajadus on lõputu.

"Üksikud kirikud on Eestis kindlustatud ja veel vähematel on ka vara kindlustatud. Puuduvad aktuaarid, kes suudaks välja arvutada nende poliiside väärtused ja puudub ka teadmine, mis võiks olla nende taastamisväärtus," põhjendab muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie, lisades, et lisaks kirikutele on ka muud muinsuskaitse all olevad kultuuriväärtused üldjuhul kindlustamata.

If Kindlustusel on siiski kogemusi kirikute kindlustamisega.

"Koostöös kindlustusvõtjaga me leiame kokkuleppelise summa, mille peale see kirik kindlustada, kas ainult see hoone või siis ka see sisustus," selgitas If Kindlustuse ettevõtete varakindlustuse tootejuht Risto Sondla.

Ifis on kindlustatud umbes 70 Eestis tegutsevat kirikut, neist enamik vene õigeusu kirikud. Viimase viie aastaga on kindlustusjuhtumeid olnud 20, alates vandalismist ning lõpetades tormi- ja tulekahjudega. Hüvitised on ulatunud 100 000 euroni.

Vene õigeusu kirikute kindlustamist nõuab seadus

Kui luteri kirikud on valdavalt kindlustamata, siis kõik Moskva Patriarhaadile kuuluvad õigeusu kirikud ja nende varad on kohustuslikus korras kindlustatud. Selle tingimuse esitas Eesti riik 2002. aastal, kui Moskva patriarhaadile 18 kirikut üle andis.

Nii on näiteks kõik Narva kirikud kindlustatud, ent ilma Moskva rahalise abita.

"Enamik Narva ja Peipsiveere piiskopkonna kirikutest kuuluvad arhitektuurimälestiste hulka, seega on kogu nendes asuva vara kindlustamine kohustuslik ja seepärast on kõik meie kirikud kindlustatud. Eelkõige ikonostaas ja väärtuslikud ikoonid. Kuigi see on rahaliselt koormav, on see vajalik ja kohustuslik. Meid abistab riik, sest kuna tegemist on arhitektuurimälestistega, eraldatakse meile vahendeid kirikute väärikaks ülalpidamiseks ja remondiks," ütles MPEÕK Narva Ülestõusmise koguduse ülempreester Andrei Vassiljev.

MPEÕK sinoodi liige Sergei Männik peab kindlustamisnõuet igati põhjendatuks.

"See on mõistlik, kuna kõike võib juhtuda, näiteks loodusõnnetus või tulekahju. Mäletatavasti toimus mitu aastat tagasi tulekahju Kaasani kirikus, siis maksis kindlustus kahju osaliselt kinni," ütles Männik.