Tänavu pole päästeamet registeeritud veel ühtegi sakraalhoonete põlengut, eelmisel aastal oli neid kolm. Märtsis põles Püssi linnas Lüganuse vallas terve koguduse hoone, septembris sai Jõgeval kahjustada õigeusu kirik ja detsembris hävis Liiva kalmistu kabeli katus Tallinnas.

Päästeameti jaoks on tuleohtusnõuete mõistes kirik avalik kogunemishoone nagu ka kool või kaubanduskeskus. Tänavu on päästjad jõudnud kontrollida juba 21 sakraalhoonet, mullu kontrolliti 74 ehitist.

"Üldine tuleohutus on hea ja see on aastate jooksul läinud aina paremaks ja sellesse on hoone omanikud, hoone valdajad palju panustanud. Eriliselt tuleb seda tähelepanu siis pöörata, kui sellel objektil käivad ehitus- või renoveerimistööd, sest ehitus-renoveerimistööd tähendavad seda, et igapäevane režiim on rikutud. Seal on inimesed, kes seal muidu tavaliselt ei ole, nad teevad seal tegevusi, mida tavaliselt ei tehta," selgitas päästeameti peadirektor Kuno Tammearu.

Päästeamet saab nädalas ühe väljakutse just ehitusobjektile. Ka kultuuriväärtuslikud hooned on süttinud remonttööde käigus. Näiteks nii oli see 2006. aastal Estonia teatri ja 2003. aastal Draamateatri põlengu puhul.

Kuid kõiki muinsuskaitsjaid raputas üles suurpõleng 2002. aastal Pühavaimu kirikus.

"Mis oli kõige hullem, et seoses selle tulekahjuga ma hakkasime kontrollima kõiki teisi kirikuid, kas seal on üldse signalisatsioon, tuletõrje signalisatsioon, ja selgus väga drastiline pilt, mitte ainult tuletõrjesignalisatsiooni, vaid isegi tavalisest signalisatsiooni puhul. Praegu ma võin kinnitada, et praktiliselt kõikides kirikutes, mis on mälestised, on signalisatsioon olemas ja seda kontrollitakse. Meil õnnestus näiteks tuletõrjeandurid panna isegi Oleviste kiriku tippu," rääkis Tallinna linnaplaneerimise ameti muinsuskaitse osakonna juhataja Boriss Dubovik.

Päästeamet tegi viimasel kolmel aastal tuleohutusnõuete ettekirjutusi ligi 50 asutusele.