Tallinnas algas ristitee rännak kell 12.30 Jaani kirikust. Koos mõtisklustega läbiti 14 peatuspunkti Vanalinna kirikutes, kus mõeldi kannatustele, lunastusele ja Jeesusele.

"Tänapäeva inimene võiks vast mõelda, et temagi on surelik ja temagi peab minema läbi kannatustest ja ka surmast ja siis hakata mõtlema, mis edasi. Mõelda, et meie issand Jeesus Kristus võitis surma ja rajas meile tee igavesse ellu," ütles EELK Tallinna Jaani koguduse õpetaja Eve Kruus.

Jaani kirikust liikus ristitee üle Vabaduse väljaku ja Raekoja platsi Peeter-Pauli katedraali ning edasi Oleviste kirikusse, kuni jõuti välja Tallinna Toomkirikusse.

Tartus viis ristitee rännak kaheksasse kirikusse. Kuuendat korda toimunud ristitee sai sedakorda alguse Tartu Peetri kirikust. Sealt edasi kõnniti marsruudil: Jaani kirik - Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise kirik – Kolgata kirik - Püha Luuka kirik - Maarja kirik - Pauluse kirik - Salemi kirk.

Ristitee on hea võimalus süveneda suure reede sündmustikku, seda sisuliselt ja isiklikult läbi tunnetada.

Ristitee rännakusse olid kaasatud luterlased, katoliiklased, baptistid ja metodistid.

Püha ristitee ehk via crucis või via dolorosa inspiratsioon pärineb varajastelt palveränduritelt Pühalt Maalt, kes püüdsid jäljendada Kristust, läbides tema kannatamisega seotud paiku. Katoliiklik traditsioon, mis tänaseks on laialdaselt kasutusel ka protestantliku kiriku praktikas, rajaneb Kristuse peatustel teel ristile. Osasid neist toetavad Piibli kirjakohad.

Suure reede ristitee palvused toimuvad üle Eesti.