Vene teatril ei õnnestu ilmselt ka tänavu puudujäägist välja rabeleda

Mullu sügisel kultuuriministeeriumilt lisaraha taotlenud Vene teater peab seda ilmselt ka tänavu tegema, kuid teatri tegevjuhi Margus Allikmaa sõnul jääb sel aastal eeldatavasti puudu umbes poole väiksem summa.
Eelmise aasta oktoobris taotles teater 130 000 eurot tänavuse aasta eelarvelise toetuse arvelt ning lisaks sooviti ka kahe kuu maksude ajatamist umbes 125 000 euro ulatuses.
Allikmaa ütles ERR-ile, et tõenäoliselt lõpeb ka tänavune aasta miinusega, kuid rõhutas, et teatri rahahäda taga on pikem ja keerulisem lugu: nimelt sattus Vene teater olukorda, kus aastaid järjest tekkis iga aasta lõpus käibevahendite kriis, pärast seda, kui seni 100 000 eurot aastas andnud suursponsor oma toetuse ära jättis. Raha jäi puudu ka mullu, kui Allikmaa teatrijuhina tööd alustas ning siis küsitigi ministeeriumilt ettefinantseerimist.
"Siis oli meil kaup, et ega me ühe aastaga sellest august välja ei tule, sellest probleemist jagu saamiseks tuleb kulutada natuke pikem periood ja hajutada see paari-kolme aasta vahel," selgitas Allikmaa.
Tema sõnul oli juba siis kultuuriministeeriumiga juttu, et 130 000 eurot saadakse 2018. aasta lõpus ning 2019. aasta lõpus poole väiksem summa, 60 000-70 000 eurot.
"Kas seda nüüd selle aasta lõpus vaja on? Tõenäoliselt on. Päris nii ei õnnestu seda miinust nii ruttu tagasi teha. Jooksva aasta miinus see ei olegi, see on iga kord olnud eelmise aasta võla maksmine järgmise aasta alguses ja selle võrra on vahendeid vähem olnud aasta lõpus kasutada," tõdes teatrijuht.
Jooksva aasta kulutused on tema sõnul esimese kolme kuu jooksul olnud vastavalt kinnitatud eelarvele, nagu ka tulud. August välja ronimiseks peaks aga tekkima päris palju kasumit - kulutada tuleks vähem ja tulusid peaks olema rohkem, ent see pole olemasoleva toetuse ja piletitulu juures lihtne ülesanne.
"Vene teatri publikupotentsiaal mitmel põhjusel aasta-aastalt ikkagi väheneb. See ei ole mitte see, et meil on kuskilt publikureservi võtta ja sellega enda tulusid hüppeliselt suurendada. Jah, eelmisel aastal saime tulusid rohkem kui üle-eelmisel aastal, selles mõttes kasv oli. Selle aasta esimesed kolm kuud oleme ka ise rohkem teeninud kui aasta tagasi kolme kuuga," tõi Allikmaa välja. "Ehk me oma tulusid küll suurendame, aga ega kulud ka suurenevad ja kulude suurenemine sööb tulude suurendamise ära."
Puudujäägi kõrvaldamine sõltub repertuaarist
Ta lisas, et hüppeliselt pole teatril tulusid suurendada võimalik, sest lisaks väiksele publikupotentsiaalile sööb Vene teatri tulusid ka arutu konkurents. Allikmaa mainis Vene kultuurikeskust ja Alexela kontserdimaja, kus sageli astuvad üles Venemaalt tulnud artistid ning publik viib sinna raha, mis muidu võiks Vene teatrisse tulla.
"Teada on, et venekeelse elanikkonna kultuuritarbimine on natuke väiksem kui eestikeelsetel ja siit kõik need raskused tulevad. Ma ei saa öelda, et meil see aasta kerge oleks, kindlasti mitte, aga loodan, et see kokkulepe, mis meil kultuuriministeeriumiga oli, et nii suures summas enam ei vaja abi, vaid poole väiksemas summas, nii läheb," lausus Vene teatri tegevjuht.
Allikmaa sõnul on nad kärpinud kulutusi ja ka töötajate arvu, kuid praeguse tulubaasi juures on seda kõike vähe. Uuslavastusi tuleb välja tuua, sest muidu ei tule piletitulu, vaatajad tahavad ka ilusat lavakujundust, kostüümi, valgust, suitsu ja muid efekte, nii et laost vanu rekvisiite kasutades ei ole võimalik teatrit teha.
Kuna viimasest kapitaalremondist on hulk aega möödas, tekib ka ridamisi jooksvaid rikkeid. Allikmaa tõi välja, et näiteks laupäeval läks rikki pöördlava, mida tuli remontida, alatasa on rikkis tuletõrjesignalisatsiooni süsteem ning selliseid asju on palju.
"Neid kulutusi tuleb kogu aeg teha. Ei saa niimoodi, et lükkame need edasi, et kui lifti peegel läheb katki, siis uut ei osta," sõnas ta. "Kõiki muid kulupositsioone on juba varem, enne mind kokku tõmmatud ja ka mina olen mõnesid asju üritanud kärpida ja mõned inimesed on koju läinud, aga seda kõike on selle tulubaasi juures vähe. Ega see olukord kerge ei ole," nentis ta.
See, kas eesmärk puudujääk paari aastaga kõrvaldada suudetakse ka ellu viia, sõltub Allikmaa sõnul väga palju repertuaarist ja sellest, kui palju õnnestub publikut saali tuua. Kui lavale tulevad lavastused, mis publikut plaanitud hulgal teatrisse meelitavad, siis õnnestub ka puudjäägist vabaneda ja selle nimel töötatakse.
"Aga repertuaar on teadupärast nagu ilmaennustus: soovid üht, aga tulla võib hoopis teine tulemus. See ei ole sada protsenti ette planeeritav," ütles Allikmaa.