Portugali president "Välisilmale": kriisid puudutavad piirkondi tervikuna ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Finantskriisiga maadelnud Portugal on kogu Euroopale näidanud, et majandust saab uuesti järjele aidata. Portugali president Marcelo Rebelo de Sousa avaldas intervjuus "Välisilmale" usku, et rasked kriisiaastad on nüüd möödas.

Rohkem kui kümne miljoni elanikuga Portugali ja pea kümme korda väiksemat Eestit seob kõige otsesemalt NATO ja Euroopa Liidu liikmesus. Viimati turvasid Portugali hävitajad Eesti õhuruumi möödunud suvel.

Küsimusele, miks üldse on ühele ajalooliselt tugevale mereriigile NATO-t tarvis, vastas president Marcelo Rebelo de Sousa, et kriisid puudutavad piirkondi tervikuna, mitte ainult üksikuid riike.

Euroopa iseseisvalt ei suuda tegeleda enda kaitsmise ja julgeolekuga. Unistus Euroopa armeest, mis oleks NATO-st kaugel ja eksisteeriks NATO-st eraldi, seda ei ole olemas," märkis president Rebelo de Sousa.

Mis on aga riigipea arvates Portugali jaoks suurim oht?

"See on alati olemas. Me ei tea täpselt, mis võib juhtuda Daeshi või ISIS-ga pärast nende territooriumi kaotust. Aga see võib tähendada muutust või strateegilist lõhenemist koos sekkumisega kusagil mujal," märkis ta.

"On suurjõude, ma räägin Venemaa, ma võin rääkida Hiina esile tõusmisest. Ja kui me räägime esiletõusmisest või taastõusmisest, siis me räägime poliitilisest mõjust, kübermõjust, majandusmõjust, need on seal olemas," lisas Rebelo de Sousa.

Portugali riigipea nimetas maailma kontekstis Hiinat kasvavaks suurjõuks. Euroopa Liit on siiani suhtunud Hiina ettevõtetesse pigem skeptiliselt. Portugali jaoks omasid Hiina investorid aga väga olulist rolli, kui riik oli vaid mõne aasta eest majanduslikult käpuli.

"Portugali puhul oli nii, et Hiina tundis huvi keset kriisi. Portugal oli kriisis. Ajal, kui USA ei ilmutanud, Euroopa riigid ei ilmutanud, kedagi ei tulnud. Aga loomulikult, meil on alati olnud positsioon, mis on väga selge. Me eristame liitlasi ja partnereid. Hiina ei ole meie liitlane, ta on partner," rõhutas Rebelo de Sousa.

Kriisiaastatel ületas Portugali eelarvepuudujääk ühteteist protsenti, tööpuudus oli kasvanud 17 protsendini ja riigist lahkus 300 000 inimest, kes olid peamiselt noored. Karmide kärpemeetmetega võidelnud riik on aga viimastel aastatel tublisti kosunud.

Viimased kolm ja pool aastat riiki juhtinud sotsialistide valitsus suunas vastupidiselt kärbetele raha tagasi inimestele. Ja see aitas majanduse taas kasvule.

"Õnneks hakkas turism kasvama, tulid uued investeeringud, digitaalsed investeeringud, e-investeeringud, investeeringud uude tehnoloogiasse jne. See tähendas viimasel paaril aastal kasvu, uusi töökohti," tunnistas Rebelo de Sousa.

Tööpuuduse pärast välismaale lahkunud noored pöörduvad vaikselt Portugali tagasi. Ent riik on väga lahke ka teistest riikidest pärit inimesi vastu võtma, sest töökäsi on vaja. Elanikkonna arvu säilitamiseks peaks valitsuse sõnul igal aastal Portugali saabuma 75 000 inimest.

"Me oleme harjunud omaks võtma. Me teame kui oluline on, et meid võetaks omaks teistes riikides. Portugalis ei ole peret, kelle perest ei oleks kedagi välismaal. Nii et me aktsepteerime teisi, selles ei ole midagi dramaatilist," lausus ta.

Erinevalt mitmetest teistest Euroopa riikidest ei ole Portugalis populistlikud või ka paremäärmuslikud parteid suurt rahva poolehoidu võitnud. Paljude portugallaste ja ajakirjanike sõnul on selles teene ka praeguse presidendi isikul.

"Me oleme väga rahumeelsed. Igasugune liider, ükskõik milline liikumine või partei, mis on liiga radikaalne, pälvib avalikkuse vastuseisu. See on meie olemise viis. Sellel on häid ja halbu külgi, mulle tundub, et siiski rohkem eeliseid. Mulle meeldib olla president inimestele, kes on nii armsad nagu Portugali inimesed," ütles Rebelo de Sousa.

Toimetaja: Laur Viirand

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: