Eesti valitsus arutab välismaalaste ja teiste seaduste muudatusi, mis kriitikute hinnangul seab välismaise tööjõu Eestisse tulekule senisest suuremaid takistusi. Mõned muud Euroopa riigid, nagu näiteks Portugal üritavad pigem tööjõudu ja maksujõulist elanikkonda juurde meelitada, vahendavad ERR-i raadiouudised.

Soome oli lausa sunnitud riikidevahelist lepingut muutma, kuna Soome pensionärid kolisid varem Portugali vanaduspõlve veetma, sest seal ei võetud pensioni pealt makse: kasu tuli riigile teenustest ja kaupadest, mida Soome pensionärid tarbisid ja kaudselt ka maksudest, mis tänu sellele tekkinud töökohtade kaudu laekusid.

Ka mõned meie riigikogu liikmed ostsid ju mõned aastad tagasi Portugalis kinnisvara, valmistudes seal pensionipõlve veetma.

Ajalehe Financial Times sõnul eelistavad näiteks paljud investorid Portugali seetõttu, et seal sallitakse välismaalasi ja ühiskonda ei lõhesta populism, natsionalism ega sisserändevastased meeleolud. Kuna mujal Euroopas on praegu palju just sellest tekkinud sotsiaalseid pingeid, on üks Portugali konkurentsiueelis ühiskonnas valitsev rahu, mis parandab ka elukvaliteeti. Eelmisel aastal tõusis Portugal kõige rahulikumate riikide edetabelis Islandi ja Uus-Meremaa järel kolmandaks.

Võimalike välisinvestorite ligimeelitamiseks pakub Portugal oskustööjõule maksusoodustusi. Väljastpoolt Euroopa Liitu tulijaile, kes kulutavad vähemalt pool miljonit eurot vara soetamiseks või töökohtade loomiseks, pakutakse nö kuldset viisat ehk elamisluba või lausa kodakondsust.

Muidugi ei ole Portugal ainus riik, kus selline süsteem kasutusel ja muidugi on sellel ka oma varjuküljed, näiteks võimalik rahapesu. Samuti on välismaalaste kinnisvaraostud Lissaboni ja Porto vanalinnas hinnad üles löönud.

Samas saavutasid eelmisel aastal uued otseinvesteeringud Portugalis viimase kümne aasta rekordtaseme. Nn greenfield-investeeringud, ehk välisrahaga ettevõtete ja sellega kaasneva taristu nagu tootmishoonete, kontorite ja elurajoonide rajamine kasvas Portugalis viimase kolme aastaga 161 protsenti. See on kõige kiirem kasv Euroopas. Ka majanduskasv on kiirem kui Euroopa Liidus keskmiselt. Eesti ei pea kõike järgi tegema, aga selles suunas mõelda võiks.