Esmaspäeval ministeeriumile saadetud kirjas toob kirikute nõukogu välja, et kirikutel, kogudustel ja kloostritel on tekkinud probleeme kolmandatest riikidest kutsutavatele vaimulikele, munkadele ja nunnadele elamislubade taotlemisel.

"Leiame, et lahenduste leidmine oleks usuvabaduse realiseerimise tagamiseks äärmiselt oluline," selgitas EKN-i president, peapiiskop emeeritus Andres Põder kirjas. "Nii on näiteks EKN-i liikmeskirikute koosseisus teatud kogudusi, mille liikmeskond põhineb ühel konkreetsel rahvusel või riitusel ning Eestis ei ela sellesse rahvusse kuuluvaid või selle riituse vaimulikuna tegutsemise õigust omavaid preestreid."

Ta tõi näiteks roomakatoliku kiriku struktuuri kuuluva Ukraina kreekakatoliku koguduse Tallinnas. Sinna kuuluvad ukraina rahvusest katoliiklased ja alates Eesti taasiseseisvumisest on selle koguduse preestrid olnud Eestisse kutsutud Ukrainast. Tavaliselt on nad siin mõne aasta ja siirduvad siis tagasi kodumaale. Niisugune vahetus toimus ka tänavu kevadel.

Nüüdseks töö lõpetanud preestril oli kaasas abikaasa ja kaks last ja pere on ka uuel siia saabunud vaimulikul. Paraku ei ole võimalik preestrile elamisluba taotleda, sest selle aasta sisserände piirarv on juba täitunud.

Põder juhtis tähelepanu sellele, et nii nagu roomakatoliku kirik, puutuvad nende probleemidega kokku ka teised kirikute nõukogu liikmed, ehkki tegemist on üksikute juhtudega aastas. Lisaks on näiteks kloostrite puhul sageli tegemist rotatsiooniga: üks munk või nunn lahkub Eestist ja tema asemele kutsutakse teine. Seega ei muutu reaalselt Eestis viibivate kolmandate riikide kodanike arv üldse või muutub vähesel määral.

Probleemi lahendamiseks on kirikute nõukogu hinnangul mitu võimalust. Üks oleks see, et välismaalaste seaduses täiendataks nende isikute kategooriaid, keda sisserände piirarvu arvutamisel ei arvestata, vaimulike, munkade ja nunnadega, kelle on Eestisse kutsunud usuline ühendus. See ühendus peab tagama ka tema ülalpidamise ning kooskõlastama kutse siseministeeriumiga.

Teise võimalusena tõi Põder välja lahenduse, mille 23. jaanuaril algatatud eelnõuga pakkus välja osa riigikogu eelmise koosseisu liikmetest: täiendada välismaalaste seadust nii, et usulise ühenduse kutsega ja siseministeeriumiga kooskõlastatult Eestisse saabuv välismaalasest vaimulik, munk või nunn saaks elamisloa, ilma et talle rakendataks piisava legaalse sissetuleku nõuet.

"Lisaks, kuivõrd munkade ja nunnade suhe kloostriga ei ole olemuslikult kindlasti töösuhe, võiks olla üks teoreetiline võimalus ka see, et vaimulikud, mungad ja nunnad viiakse välja "elamisloa töötamiseks" regulatsioonide alt ning nende jaoks luuakse omaette elamisloa liik koos vastava regulatsiooniga," pakkus Põder välja.

Ministeerium: muudatus eeldab poliitilist kokkulepet

Siseministeeriumi kommunikatsiooninõunik Merje Klopets ütles ERR-ile, et kuna kirikute nõukogu ettepanekud saabusid alles esmaspäeval, ei ole seisukohta nende suhtes veel kujundatud. Igal juhul on aga regulatsiooni muutmiseks vaja poliitilist kokkulepet.

Üldisemalt vaimulike Eestisse elama asumise võimalustest rääkides märkis Klopets, et vaimulik saab taotleda tähtajalist elamisluba töötamiseks.

"Usulise ühenduse kutsel Eestisse saabuvatele vaimulikele on välismaalaste seaduses tehtud erand, mille kohaselt ei rakendu neile Eesti keskmise palga nõue ega töötukassa loa nõue. Arvestada tuleb, et vaimulikud lähevad sisserände piirarvu alla ja kui selle aasta piirarv on täitunud, siis elamislube töötamiseks välja anda ei ole võimalik," tõdes ta.

Samuti saab Klopetsi sõnul registreerida lühiajalise töötamise Eestis, sel juhul saab Eestis töötada 365 päeva 455 päeva jooksul. Ka lühiajalise töötamise registreerimisel ei rakendu vaimulikele erandina keskmise palga tasumise nõue.

Eelmisel aastal registreeriti Eestis 13 vaimuliku, munga või nunna lühiajaline töötamine. Tänavu esimeses kvartalis polnud ühtki sellist registreerimist.

Tähtajalisi elamislube anti mullu vaimulikele, munkadele ja nunnadele 18 ja tänavu esimese kolme kuuga kaheksa.