Siseminister allkirjastas määruse, mis puudutab järgmise aasta sisserände piirarvu jaotust. Määruse alusel eraldatakse 2020. aasta sisserände piirarvust kindlaksmääratud osa loomingulistele töötajatele ning sportlastele, eraldi piirarv nähakse ette ka välismaalastele, kes asuvad Eestisse elama välislepingu alusel. Ülejäänud osa piirarvust jääb vabalt jagamiseks, teatas siseministeeriumi pressiteenistus.

"Oleme selgelt seadnud eesmärgiks kaitsta Eesti enda tööturgu ning tuua Eestisse kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu," ütles siseminister Helme pressiesindaja vahendusel. "Kui 31. oktoobril kehtestasime valitsuses 2020. aasta sisserände piirarvuks 1314, siis nüüd paneme paika ka jaotuse. Arvestasime järgmise aasta piirarvu jaotuse loomisel siseministri määruse kooskõlastusringilt ning Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamisel saadud tagasisidega, et Eestisse saaksid elamisloa alusel elama asuda need välismaalased, kes loovad lisandväärtust ning kelle siia elama asumine on kooskõlas meie riigi ja ühiskonna huvidega," lisas minister.

Jaotuse tulemusena on 2020. aastal võimalik anda 28 tähtajalist elamisluba töötamiseks etendusasutuses loomingulise töötajana etendusasutuse seaduse tähenduses, 18 tähtajalist elamisluba töötamiseks erialaseks tegevuseks sportlasena, treenerina, spordikohtunikuna või sporditöötajana vastava spordialaliidu kutsel ning 10 tähtajalist elamisluba välislepingu alusel. Ülejäänud osa 2020. aasta sisserände piirarvust ehk 1258 jäetakse vabalt jagamiseks.

Piirarvu alla ei kuulu pereränne, õpiränne, teadlase ja õppejõuna tööle asumine, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialal tööle asumine, iduettevõtetes tööle asumine, iduettevõtte asutamine, suurinvestorina tegutsemine ja elamislubade pikendamine ja tippspetsialistid, kellele tööandja maksab vähemalt Eesti kahekordset keskmist töötasu. Samuti ei kuulu piirarvu arvestusse Euroopa Liidu kodanikud ja nende perekonnaliikmed, Ameerika Ühendriikide ning Jaapani kodanikud ega rahvusvahelise kaitse saajad.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esimehe Helme septembris algatatud eelnõu suhtes ei andnud kooskõlastust mitmed ministeeriumid ning see pälvis kriitikat ka tööandjate ühendustelt.