Ettevõtjad laitsid maha Helme plaani sisserände piirarv osadeks jaotada ({{commentsTotal}})

Ehitajad.
Ehitajad. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Siseministeerium saatis septembris kooskõlastusringile eelnõu, mille järgi hakatakse sisserände piirarvu jaotama poolaasta kaupa, kuid ettevõtjate esindusorganisatsioonid teatasid siseminister Mart Helmele saadetud kirjas, et niisugune muudatus on asendustegevus, mis ei lahenda peamist probleemi – tööjõupuudust.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Eesti Tööandjate Keskliit andsid Helmele teada, et nad ei toeta eelnõu ning pigem vähendab selline jaotus veelgi välistööjõu kasutamise võimalusi, piirab ettevõtlusvabadust ning Eesti ettevõtjate konkurentsivõimet.

Eelnõu kohaselt on sisserände piirarv järgmisel aastal 1314 välismaalast ehk 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast. Seejuures jaotataks piirarvu poolaasta kaupa, nii et kummalgi poolaastal saaks välja anda kuni 657 kvoodi alla minevat elamisluba. Ettevõtjate hinnangul tuleks aga sisserände piirarv kaotada ja kontrollida välistööjõu kasutamist teiste meetmetega.

"Sisserände kvoot on iganenud meede, mis sätestati välismaalaste seaduses 1990-ndate aastate alguses. Regulatsiooni loomisel oli sisserände piirarvu kehtestamise eesmärgiks piirata igasugust sisserännet Eestisse. Sellest on möödas 25 aastat ja selle aja jooksul on nii poliit- kui majandusmaastik paljuski muutunud," teatasid ettevõtjad.

Nende hinnangul on kvalifitseeritud tööjõu puudus Eesti majanduse üks suuremaid pidureid. Lisaks juhtisid nad tähelepanu sellele, et teistes Balti riikides sisserände piirarvu ei ole ning teised riigid teevad samme, mis nende konkurentsieeliseid võistluses kvalifitseeritud tööjõu pärast suurendavad.

Kui sisserände kvoodi kaotamiseks pole poliitilist kokkulepet, võiks tööandjate arvates probleemi lahendada sellega, et seda kvooti suurendada või arvata teatud välismaalased selle alt välja. Kvoodi alt võiks vabastada näiteks välismaalased, kes töötavad usaldusväärse Eesti tööandja juures, ning usaldusväärsuse kriteeriumidena tõid ettevõtjad välja maksuvõla puudumise ja veel mitu tingimust.

"Kui hetkel ei ole võimalik arvestada meie ettepanekutega /.../, siis peame väga oluliseks, et järgmise aasta sisserände piirarv on välismaalaste seaduse kohaselt lubatud maksimumsuuruses ehk 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast," sedastasid tööandjate keskliit ja kaubandus-tööstuskoda.

Töötamiseks antavate lubade arv väheneb üle kahe korra

Ettevõtjatele ei meeldinud ka kavatsus piirarv poolaasta lõikes kehtestada, sest muudatuse tulemusel ei saa 657 välismaalast aasta alguses elamisluba taotleda, vaid peavad kuus kuud ootama.

"Kuna Eestis on hetkel vajadus töötamiseks mõeldud elamislubade järele suurem kui sisserände piirarv, siis ei lahenda piirarvu jaotamine poolaasta kaupa tegelikku probleemi. Muudatusel on hoopis negatiivne mõju nii Eesti ettevõtjatele, Eesti tööturule, välismaa töötajatele kui ka riigile," selgitasid nad.

Kaubanduskoja ja tööandjate keskliidu hinnangul hakkaksid ettevõtjad, kes ei saa sisserände piirarvu täitumise tõttu väismaalast tööle võtta, kasutama senisest veelgi rohkem võimalusi kasutada välistööjõudu, näiteks lühiajalist töötamist. Selliste lahenduste puhul on aga nende hinnangul risk väärkasutuseks suurem kui töötamiseks mõeldud elamisloa puhul.

Eelnõus on kirjas, et sisserände piirarvu jaotatakse elamisloa liikide lõikes, nii et töötamiseks antakse 647 luba, ettevõtluseks 13, välislepingu alusel neli ja kaaluka riikliku huvi korral 650.

"Peamise murekohana näeme seda, et töötamiseks mõeldud elamislubade arv väheneb rohkem kui kaks korda," põhjendasid ettevõtjad, miks nad ei ole ka selle jaotusega rahul. "Lisaks ei pea me mõistlikuks, et peaaegu pool sisserände piirarvust on mõeldud elamislubadeks kaaluka riikliku huvi korral."

Töötamiseks mõeldud elamislubasid antakse eelnõu kohaselt välja ainult viie valdkonna tööandja juures töötamiseks ja nendeks on töötlev tööstus, info ja side, veondus ja laondus, haridus ja tervishoid. Tööandjate hinnangul on sellest loetelust välja jäänud mõned väga suure tööjõupuudusega valdkonnad, näiteks ehitus ja teenindus, ning töötleva tööstuse sisserände piirarv on liiga väike ning taksitab selle valdkonna ettevõtete ekspordivõimekust ja arengut.

Riikliku huvi korral antakse elamisluba välismaalasele, kelle elama asumine Eestisse on riiklikes huvides. Üks tingimusi on see, et elamisloa andmist peab toetama mõni minister. Sellisel viisil elamislubade välja andmine ohustab ettevõtjate esindusorganisatsioonide hinnangul ausat haldust, sest avardab ruumi ametnike erapoolikeks otsustusteks ja suurendab korruptsiooniriski.

Toimetaja: Karin Koppel



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: