Riigikogu tähistas 100. aastapäeva
Rahva valitud 120-liikmeline Asutav Kogu kogunes esimest korda 23. aprillil 1919. aastal. Esimeheks valiti toona sotsiaaldemokraat August Rei. Eesootavad ülesanded olid aukartustäratavad – luua tuli Eesti oma riigikorraldus.
Endine riigikogu esimees Ene Ergma ütles tähtpäeva puhul, et see oli väga suur asi, et Eesti sai just sel hetkel aru, et nüüd on aeg tegutseda.
"Kui me vaatame Eesti ajalugu selle paari kuu vältel, kui olid olid juba oktoobri- või veebruarirevolutsioon, ega siis ei räägitud veel, et me tahaksime oma riiki. Kõigepealt me tahtsime siia saada suuremat Vene riigi osa. Aga saadi aru, et võib-olla me saame ka oma riigi luua. Vaat see on asi, mis on minus väga suurt vaimustust välja kutsunud," rääkis Ergma.
Tänast tähtpäeva tähistas riigikogu piduliku istungiga. President Kersti Kaljulaid tuletas oma kõnes meelde, et sada aastat tagasi loodud õigusriigi kestmise eelduseks on arusaam, et õigused on seotud kohustustega ja vastutusega.
"Vastutus siin saalis toimuva eest on ei kellelgi muul kui igal riigikogu liikmel. Vastutus iga väljaöeldud sõna eest. Vastutus iga langetatud otsuse eest. See vastutus on individuaalne, tehtud ainult oma südametunnistuse ees – sellest kõigest kõneleb meile põhiseaduse neljas peatükk," kõneles Kaljualid.
Endine riigikogu esimees Toomas Savi ütles, et riigikogul läheb täna paremini kui kunagi varem.
"Kõik on nii läbi töötatud, kodukorraseadus on parandust leidnud läbi aegade ja leiab veel kindlasti. Ega sellele töökorraldusele midagi ette heita ei saa," rääkis Savi, kelle sõnul on riigikogu hoone arhitektuurne väärtus nii uhke, et iga riigikogu liige, kes sinna tuleb, oma töötuppa, peaks seda meeles pidama, et kuhu ta läheb ja milleks ta läheb.
Toimetaja: Marko Tooming