Eestis tahab sügisel uksed avada kaks "võlukooli" ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Kool.
Kool. Autor/allikas: Olev Kenk/ERR

Kui haridusministeerium selleks loa annab, alustavad sügisest tööd Tartu demokraatlik võlukool ning Võluvõru demokraatlik unistuste kool, kus lapsed saavad ise valida nii selle, milliseid aineid õpivad, kui ka selle, kes neid õpetab. Kui aga õpilane tahab mitu kuud järjest ainult raamatuid lugeda, ei ole seegi keelatud.

Demokraatliku hariduse idee põhineb sellel, et õpilastel on õpetajatega võrdne sõnaõigus kõiges kaasa rääkida.

Eestis niisugust kooliideed edendav Katrin Saage kirjutas mõne aasta eest Õpetajate Lehes, et demokraatlikus koolis vastutavad õpilased oma õppimise eest täiesti ise ning valivad ise, kuidas oma päeva sisustavad. Nooremad õpilased veedavad tihti suurema osa ajast õues mängides, puu otsas ronides või rattaga sõites, hiljem aga arutlevad, mängivad lauamänge või näiteks musitseerivad.

Nüüd on Saage üks Tartu demokraatliku võlukooli käivitajaid ning samal ajal tegeldakse demokraatliku kooli käivitamisega ka Võrus.

Seitse aastat tegutsenud mittetulundusühing Võluvõru, kes nüüd Võrus kooli loob, on seni pakkunud mitmesuguseid koolitusi, mille seast leiab ka praktilisi õpitube, kuid põhirõhk on nende üritustekalendri põhjal siiski esoteerikal: nii näiteks pakub külluslikule lainele häälestumise meditatsiooniõhtu võimalust mediteerides end vabastada piirangutest, mis takistavad inimest valgustasandile jõudmast, ning ühtlasi võivad osalajejad tuua altarile "isiklikke külluslikke väeesemeid". 

Iidsete tarkuste koolitustel saab osaleja valida endale sobiva juuksevärvi või maniküüri, mille puhul universum abistab teda oma soovide täitmisel. "Kõrgemad jõud, vaadates Sinu käsi, näevad, mida Sa küsid või mida tahad universumile öelda. Sellel loengul saad Sa teada ka seda, millise probleemi toob Sinu ellu murtud sõrmeküüs, sõrme vigastus või sisselõige," seisab koolituse kirjelduses.

Demokraatlikus koolis valivad õpilased endale ise õpetajad

MTÜ Võluvõru juhatuse liige Helle Kivi ütles ERR-ile demokraatliku kooli põhimõtteid kirjeldades, et seal käivad koos lapse valik, vabadus ja vastutus.

Sellises koolis ei ole tavapäraseid klasse, vaid eriealistest lastest moodustuvad rühmad taseme põhjal, sest siis toimub Kivi sõnul õppimine ka vanema ja noorema lapse koostööna. Kui aga õpilane tahab kolm kuud ainult matemaatikale või raamatute lugemisele keskenduda, on tal ka see võimalus. Et laps ka teistest ainetest huvituma hakkaks, on Kivi sõnul vaja teda natuke suunata ning selles osas saab aidata just õpetaja, kes paneb valmis sobivad vahendid, mängud ja meetodid.

"Võib-olla loodusõpetus või ajalugu parajasti ei huvita last, aga teiste ainete ja tegevuste kaudu hakkab talle endale tunduma, et ta tahaks seda ka uurida," kirjeldas Kivi ja lisas, et õppetöö toimub hästi palju läbi mängude, praktilise tegevuse ja õuesõppe kaudu.

"Demokraatlikus koolis on teistmoodi see, et pigem põhineb kõik lapse usaldusel ja austusel, uudishimul õppida. Mitte ükski laps ei taha ju jääda selleks, kes ei tea midagi, aga kuna tavakoolisüsteem on üles ehitatud sellele, et tulemus peab olema alati väga suurepärane ja kõike sellist on väga palju, mida peab väga kiiresti, suures mahus õppima, siis demokraatlikus koolis on võimalus õppida ja keskenduda sellele, mis rohkem huvitab, minna süvitsi nende teemadega," selgitas Võluvõru juhatuse liige.

Demokraatlik kool toetub riiklikule õppekavale, kuid õpilasel ja õpetajal on seal Kivi sõnul võrdne suhe ja nii õpetajad kui õpilased saavad kaasa rääkida kooli puudutavates küsimustes ja elukorralduses üleüldse.

"Õpilased saavad ka otsustada ja valida ise endale õpetajad, demokraatlikus koolis toimub kõik hääletamise teel," kirjeldas ta.

Esoteerika jääb ka kooliprogrammi

Kivi sõnul õpib laps niiviisi vastutama ja oma otsuseid rohkem analüüsima. Lapse sisemaailmale ja eneseanalüüsi võimele pannakse koolis suurt rõhku, nagu ka meeskonna- ja koostöö- ning suhtlemisoskustele.

Iga laps saab valida endale kõigi kooliga seotud inimeste hulgast usaldusisiku-mentori, kellega vaadatakse teatud perioodi tagant üle enda edenemine ja areng ning pannakse paika, mida on tehtud ja mis vajab rohkem õppimist. Ühtlasi räägitakse läbi ka see, millisele tasemele ja kuidas võiks õpilane klassi lõpuks jõuda.

Numbrilisi hindeid ei plaani kool kuni kolmanda kooliastmeni panna ega lapsi omavahel võrrelda, et vältida stressi. Samas on esimesed aastad Kivi sõnul kooli jaoks üleminekuperiood, sest tavakoolist tulijatel ja nende vanematel on kindlasti keeruline väga teistsuguse süsteemiga harjuda.

Praeguseks on koolil olemas nii direktor kui õpetajad ning suuline kokkulepe on ka mentoritega. Tasapisi koguneb ka vabatahtlike seltskond.

Rääkides sellest, et MTÜ Võluvõru tegeleb ka esoteeriliste koolituste korraldamisega, tõdes Kivi, et kindlasti jäävad vaimsed teemad mingil määral ka kooliprogrammi. Ta ütles, et kindlasti pakutakse lastele meditatsioone, mis aitab keskendumisele ja maandab, aga ka joogat, samuti enesekaitseõpet, mis kõik aitavad oma filosoofiaga kaasa lapse arengule.

"Oluline on see, et lastest kasvaksid terved ja terviklikud inimesed," lausus ta.

Praegu on koolil pooleli koolitusloa taotlemine ning Kivi ütles, et nad on haridusministeeriumilt esimese tagasiside saanud ja täiendavad dokumente. Selles, et kool sügisel tööd alustab, on ta lootusrikas ning järgmisel aastal on plaanis taotleda koolitusluba ka kolmanda kooliastme jaoks.

Teadlane: süvateadmisi saab pingutades ja vaeva nähes

Tallinna ülikooli õpetajahariduse professor Katrin Poom-Valickis ütles ERR-ile, et riiklikku õppekava peavad täitma kõik koolid ja suurem valikuvabadus ei ole iseenesest probleem. Kui aga vaadata muu maailma kogemusi, siis näiteks Hollandi personaliseeritud õpet propageerivate erakoolide õppetulemused pole senini võrreldes nn tavakoolidega väga head olnud. Samas on niisuguste koolide õpilased kindlasti ise rahul ja rõõmsad, kuid kuidas nad edaspidises elus ja õpingutes toime tulevad, ei ole veel teada.

Poom-Valickis märkis, et ta ei ole konkreetsete Eestisse rajatavate demokraatlike koolide programmiga kursis, kuid õpilastele liiga suurte valikuvõimaluste andmisel on omad ohud. Valikute tegemine eeldab teadlikkust ja teadmisi, mille põhjal valikuid teha. Kui neid napib, siis ei osata valida või valikud ei pruugi olla õppimist ja arengut toetavad.

Eeldus, et õppija oskab oma õpinguid kavandades sisukaid ja mõtestatud valikuid teha, eeldab õppijalt häid õpi-ja eneseregulatsiooni oskusi. Juhul, kui õpetajad teadlikult nende oskuste arengut ning õpilaste õppimist toetavad, siis ei tohiks professori sõnul probleeme tekkida. Arvestama peab sellega, et liigne valikute hulk võib õpimotivatsiooni hoopis pärssida. Küsimus on ka selles, kas pakutakse sisulisi või korralduslikke valikuid. Diferentseeritud ja sisuliste valikute andmine on tunduvalt keerulisem kui valik, kas teha matemaatikaülesanded esimeses tunnis või viimases.

"Aga midagi pole teha, me teame, et päriselt toimub süvateadmiste loomine siis, kui me peame ennast pingutama. Mõnes mõttes ei ole see tore ja meeldiv tegevus, tegelikult peame ju uute teadmiste omandamisel ja seostamisel olemasolevatega päriselt pingutama ja vaeva nägema, siis toimubki õppimine," selgitas Poom-Valickis.

"Loota sellele, et õpilane peab olema ühelt poolt väga eneseteadlik ja oma õppimist juhtiv, et neid valikuid teha, ja teiselt poolt ka selgelt aru saama, et näiteks matemaatikat ei saa täiesti õppimata jätta, ma ei tea...Loodan, et need küsimused on kriitiliselt läbi mõeldud ning ollakse kursis kaasaegsete teadmistega, kuidas õppimine toimub ning milline võiks olla valikute roll selle toetamisel," lisas ta.

Professor tõi välja, et kindlasti on õpilastele suurema autonoomia võimaldamine õppeprotsessis hea ning toetab ka nende motivatsiooni, mida tavakoolis kiputakse liiga vähe tegema ja ollakse pigem kontrollivad.

"Pärast imestame, et nad ei ole ennast juhtivad ja ei tule toime, kui kooli ära lõpetavad ja peavad hakkama iseseisvat elu elama. Selles mõttes on see (suurem autonoomia - toim) väga tore /.../, aga seda valikut, kas ma õpin või ei õpi üldse, ei saa ju olla. Seda protsessi on vaja väga teadlikult ja oskusklikult toetada" lisas ta.

Kooliprogramm peaks olema teaduspõhine

See, et kooliprogrammi ka esoteerikat põimida, ei tundu Poom-Valickise sõnul mõistlik.

"Me tahaks ikkagi tõendus- ja teaduspõhises maailmas elada," nentis ta. "Näen ohtu, et me võime muuta nende laste ja noorte tuleviku keeruliseks, kui õpetame neile seda, mis ei vasta tõele. Põhikool on küll kohustuslik, aga sellest haridusest ei piisa, et elus edaspidi hakkama saada. Võime valeinfo ja valedele mitteteaduspõhistele teadmistele tugineva õpetusega panna nende edasise haridustee kinni või siis tuleb hakata neil õpilastel kõike ümber õppima, aga ümber õppida on alati keerulisem."

Haridusministeerium kinnitas ERR-ile, et neile on estiatud koolitusloa taotlused nii Tartu Demokraatliku Võlukooli kui Võluvõru Demokraatliku Unistuste Kooli avamiseks.

"Kuni menetlus kestab, me hinnanguid anda ei saa," ütles haridusministeeriumi nõunik Liisa Tagel.

Koolitus- või tegevusloa andmise otsuse teeb minister, lähtudes koolitus- ja tegevuslubade väljaandmise komisjoni ettepanekutest. Kooli tingimused peavad vastama õigusaktidele ja õppekava sisulist poolt kontrollib sihtasutus Innove.

Tegevusluba antakse koolile tähtajalisena, tavapäraselt kolmeks aastaks. Selle aja jooksul tehakse järelevalvet kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle ning selle põhjal otsustatakse, kas koolile antakse uus luba või mitte.

Eestis tegutseb juba praegu mitu tavakoolidest teistsuguse lähenemisega õppeasutust. Näiteks möödunud sügisel Harjumaal avatud Lilleoru põhikool kasutab õppetöös Ingvar Villido teadliku muutuse kunsti meetodit. Nii nagu loodavates "võlukoolides", on ka Lilleorus liitklassid ning sealgi on õppes suur osakaal mängudel ja õuesõppel ning pannakse rõhku lapse algatusele.  

Tallinnas Kadriorus tegutseb alates 2014. aastast Gaia kool ning 2015. aastal alustas Raplamaal õppetööd Gaia kooli klass. Nendes koolides on õppetöö läbiviimise aluseks aastane rütm, mis põhineb rahvuslikel traditsioonidel ning loodusrütmidel. Rõhku pannakse igapäevastele praktilistele oskustele ning lapse emotsionaalse küpsuse arendamisele. Lapsed õpivad palju õues ja kasutusel on kujundav hindamine.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: