Linn Tallinna Kunstigümnaasiumile "demokraatliku kooli" rajamiseks lisaraha ei anna ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Kopli kunstigümnaasiumi väiksem hoone, kuhu on kavandatud demokraatliku kooli ruumid.
Kopli kunstigümnaasiumi väiksem hoone, kuhu on kavandatud demokraatliku kooli ruumid. Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR

Munitsipaalkoolina tegutsev Tallinna Kunstigümnaasium lootis oma tiiva alla "demokraatliku kooli" rajamiseks saada ministeeriumilt ja riigilt lisaraha, ent sai eitava vastuse.

Kui Tartusse ja Võrru demokraatlikku võlukooli rajada soovinud said haridusministeeriumilt eitava vastuse ehk jäid koolitusloata, siis Tallinna Kunstigümnaasium ei pea analoogse õppeharu loomiseks munitsipaalkooli alla tegevusluba taotlema, kuivõrd tegutseva koolina on neil koolitusluba juba olemas.

ERR kirjutas maikuus, et Tallinna Kunstigümnaasium soovib rajada oma põhisuuna alla ka demokraatlikku kooli, mis tähendab, et õpilane saab ise valida, millal, mida, kus ja kuidas ta õpib ning tunniplaani kui sellist pole, nii et kui laps soovib, võib ta kooli tulles kuu aega järjest kasvõi legodega mängida, kuid õppekava peab lõpuks siiski läbitud olema.

Demokraatlikus koolis saavad õppida 1.-9. klassi lapsed, ent jaotus ei käi klasside kaupa, vaid õpilased ise valivad, millal ja mida nad õpivad ning lapsi õpetatakse õppeastmete kaupa koos ehk kokku kolmes astmes. Formaalselt on nad Tallinna Kunstigümnaasiumi õpilased, kellele määratakse sinna ka klass, kuid tegelikult nad ei õpi selle tunniplaani järgi ega kuulu konkreetsesse klassi.

Tallinna Kunstigümnaasiumi direktor Mari-Liis Sults ütles siis ERR-ile, et uue, individuaalsetel valikutel põhineva õppesuuna jaoks ootavad nad rahalist toetust nii Tallinna linnalt kui haridusministeeriumilt, sest see on kulukam kui tavapärane õppetöö, kus klassis on palju lapsi ühe õpetaja kohta.

Haridusministeerium keeldus toona kommentaare jagamast, sest nad ei olnud kooli esindajatega veel kohtunud. Nüüd aga teatas haridusministeerium ERR-i küsimuse peale, kas nad toetavad munitsipaalkooli ideed nii moraalselt kui ka rahaliselt, et neil selles küsimuses rolli pole.

"Tallinna Kunstigümnaasium on tähtajatu koolitusloaga toimiv munitsipaalkool, kes soovib alatest uuest õppeaastast avada uue õppesuuna. Ministeeriumi hinnangul on tegemist põhikooli riikliku õppekava rakendust toetava algatusega, mis peaks kajastuma kooli arengukavas. Arengukava heakskiitmine ja selle ellurakendamisega seotud kooli kulude katmine on kooli pidaja ehk Tallinna linna vastutus. Seega palume pöörduda antud küsimuses kooli pidaja poole," vastas ministeeriumi kommunikatsiooniosakonna nõunik Jelena Zemskova, jättes ka nüüd seisukoha algatuse suhtes võtmata.

Kool lisaraha ei saanud

Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula ütles ERR-ile, et demokraatliku kooli põhimõtted õppekavaga vastuollu ei lähe: "Igal lapsel võib olla individuaalne õpikava, see on täiesti võimalik."

Pajula kinnitas, et koolijuht käis linnalt demokraatliku kooli jaoks lisaraha küsimas ning see tunduski olevat visiidi peamine eesmärk. Linn vastas sellele eitavalt, sest haridusametile jäi arusaamatuks, mille jaoks seda küsiti.

"Lisaraha nad on küsinud ja esialgu on läinud neile eitav vastus, põhjuseks see, et taotlusest ei tule välja, palju see lisavahendite vajadus on. Neil on plaanitud teatud ametikohti luua, aga me ei ole veel toetanud, sest tahame näha, mis seal on, siis saab edasi minna. Lisarahast ei saa enne rääkida, kui saame täpselt aru, mis see on. Igal koolil on omal olemas reservid ja arenguks on võimalik asju planeerida. See on koolikorralduslik küsimus, individuaalne õpikava on täiesti võimalik ja kõik koolid, kes seda meetodit kasutavad, ei küsi selleks täiendavaid vahendeid," põhjendas Pajula.

Pajula selgitas, et kõik koolid said lisaraha hariduslike erivajadustega õpilaste toetamiseks, mis tähendab, et koolidel on võimalik vajadusel lisapersonali palgata ning selleks ei peaks raha juurde küsima.

"Jäigi selgusetuks, kas see demokraatlik kool on hariduslike erivajadustega lastele suunatud või pakutakse seda võimalust kõigile soovijatele. See vajab neilt täiendavat täpsustamist ja mõtestamist. Mida see tähendab õpetajale: kas tähendab lisatööd või ei tähenda," tõi Pajula näiteks.

Haridusameti juhataja kinnitab, et idee järgi on demokraatliku kooli algatus huvitav.

"Me ei ole ühegi algatuse vastu, see demokraatlik kool on täiesti huvitav projekt. Individuaalne õpitee ja võimalus valida ise omale õpetajaid – see oli väga huvitav, kui lugesin. Aga kui me hakkasime nendega sisuliselt arutama, siis tulid hoopis teistsugused asjad välja, mis jäid minu jaoks lahtiseks, see oligi pigem rahaküsimise taotlus hoopis. Aga nende idee ja mõte on õige. Kool võib sellega edasi tegelda, me ei näe takistusi individuaalse õpetee valimisel õpilasele, see on koolikorraldaja küsimus," ütles Pajula.

Juunikuus otsis Tallinna Kunstigümnaasium juba õpetajaid loodavasse demokraatliku kooli õppesuunda, konkurss lõppes enne jaanipäeva.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: