Repsi 14. juunil allkirjastatud käskkirjaga jäeti tegevusloata MTÜ Võluvõru erakool Unistuste Kool. MTÜ-l oli plaanis kool avada Võrus ja pakkuda kooliharidust esimeses ja teise kooliastmes ehk 1. kuni 6. klassini.

Käskkirjas märgitakse, et ministeeriumi hinnangul pole kooli arengukavast lähtuvalt tagatud kooli jätkusuutlikkus.

Unistuste koolis oli plaanis avada sel sügisel kaks erialiste lastega liitklassi ning järgmisel õppeaastal ka kolmas kooliaste (7. kuni 9. klass) ja liitklass. Ministeeriumil tekkis kahtlus, et kavandatav personal pole piisav ei arvult ega kvalifikatsioonilt.

"...õppeasutus ei ole personali töömahtu realistlikult ja kvaliteetse õppe pakkumiseks piisavalt planeerinud /.../ on tõsine risk, et planeeritud ametikohtadega, sealhulgas mentoritega, kelle pedagoogilise ettevalmistuse kohta info puudub, ei suudeta pakkuda kvaliteetset haridust ning seeläbi tagada kooli jätkusuutlikkus," seisab käskkirjas.

Ministeeriumile jäi ka selgusetuks, kuidas MTÜ kavatseb tagada, et vabatahtlikena koolis töötavad inimesed suvalisel hetkel sealt ei lahku. "Vabatahtlikud võivad töötada õpetaja juhendamisel ning õpetajat abistada, kuid nad ei saa õpetajat asendada. Õpilastele õppe- ja kasvatustegevuse järjepidevuse tagamiseks peab koolil olema kooli töötajatega püsiv töösuhe. /.../ Seega ei ole arengukavast lähtuvalt tõendatud, et kool suudab pakkuda kvaliteetset haridust ning kooli jätkusuutlikkus on tagatud," märkis ministeerium.

Samuti ei veennud MTÜ ministeeriumi oma finantsplaaniga – kui kooli ülalpidamiskuludest peaaegu 70 protsenti on plaanitud saada riigilt ja Võru linnalt, siis linna hinnangul peaks koolipidajal olema endal vajalikud ressurssid.

"Õppeasutus on toonud näited kogukonnaõhtute ning toetuse saamiseks esitatud taotluse kohta piisavate rahaliste vahendite hankimiseks./../ Pedagoogilise kontseptsiooni elluviimine ei saa tugineda ühele õppereisile, mille toimumine ei ole kindel, ning kogukonnaõhtutele. Kvaliteetse õppe korraldamiseks on vaja koolitatud personali ning jätkusuutlikku, realistlikule finantsplaanile tuginevat kava," märgitakse käskkirjas.

Lisaks ei esitanud MTÜ ministeeriumile tõendeid eripedagoogi ja logopeedi teenuse tagamise võimekuse kohta; sotsiaalpedagoogi ning psühholoogi teenuse tagamist pole isegi planeeritud.

Ministeeriumile jäi arusaamatuks, mille poolest on Võluvõru unistuste kool eriline ja vajalik hariduse mitmekesistamiseks. "Eripära on esitatud deklaratiivselt ning pigem turundusliku eesmärgiga," märgitakse käskkirjas ning lisatakse, et "kooli loojatel puudub tegelik kogemus ning koolitus vastava koolimudeli loomise ning toimimise kohta. Tegemist on eksperimentaalse ning planeerimata tegevusega."

MTÜ Võluvõru juhatuse liige Helle Kivi ütles ERR-ile, et nad ei kavatse ministeeriumi otsust edasi kaevata, vaid esitavad tegevusloa taotluse järgmisel aastal uuesti.

"Meil on paljud puudused juba praeguseks kõrvaldatud, aga ministeerium ei arvestanud meie selgitustega. Meil on näiteks eripedagoog täiesti olemas," lausus ta.

ERR kirjutas tänavu aprillis, et seitse aastat tegutsenud mittetulundusühing Võluvõru, kes nüüd Võrus kooli loob, on seni pakkunud mitmesuguseid koolitusi, mille seast leiab ka praktilisi õpitube, kuid põhirõhk on nende üritustekalendri põhjal siiski esoteerikal: nii näiteks pakub külluslikule lainele häälestumise meditatsiooniõhtu võimalust mediteerides end vabastada piirangutest, mis takistavad inimest valgustasandile jõudmast, ning ühtlasi võivad osalejad tuua altarile "isiklikke külluslikke väeesemeid".

Tartu võlukooliga samad mured

Tegevusloata jäi ka haridusselts "Vabadus õppida", kellel oli plaanis avada Tartu demokraatlik võlukool. Ministeeriumile jäi silma, et koolil pole vajaliku kvalifikatsiooniga õpetajaid ega ka tugispetsialiste, kuigi kooli arengukavas lubatakse läbimõeldud tugisüsteeme ja erivajadustega õpilaste mitmekülgset arengut. Nagu Võru võlukool, soovivad ka tartlased kasutada vabatahtlikke õpetajatena, kuid see ministeeriumile ei meeldi.

Kooli rahastamisplaani kohta märgitakse käskkirjas, et suur osa kuludest on planeeritud katta ebastabiilsetest rahastusallikatest, mistõttu võivad koolil tekkida keset õppeaastat rahalised raskused. Samuti ei suuda haridusselts ministeeriumi hinnangul põhjendada, millel põhineb õpilaste arvu prognoos.

Kuivõrd kooli arengukava puhul polnud usutav, et suudetaks tagada õppeasutuse jätkusuutlikkus, keeldus minister 21. juunil allkirjastatud käskkirjaga Tartu demokraatlikule võlukoolile tegevusloa andmisest.

Haridusseltsi esindaja Ketlin Reis ütles ERR-ile, et neil pole samuti plaanis ministri otsust vaidlustada, küll aga plaanitakse tegevusloa taotlus järgmisel aastal uuesti esitada.

"Eks meil tuleb tegeleda sellega. Meil oli rohkem jätkusuutlikkuse probleem, kooli filosoofia vastu ei olnud neil midagi," lausus Reis, kelle sõnul on kavas ka rohkem nõutava kvalifikatsiooniga õpetajaid palgata.

Demokraatliku hariduse idee põhineb sellel, et õpilastel on õpetajatega võrdne sõnaõigus kõiges kaasa rääkida. Tartu demokraatliku võlukooli üks eestvedajatest Katrin Saage kirjutas mõne aasta eest Õpetajate Lehes (LINK), et demokraatlikus koolis vastutavad õpilased oma õppimise eest täiesti ise ning valivad ise, kuidas oma päeva sisustavad. Nooremad õpilased veedavad tihti suurema osa ajast õues mängides, puu otsas ronides või rattaga sõites, hiljem aga arutlevad, mängivad lauamänge või näiteks musitseerivad.