Väliskaubanduse- ja IT ministri Marti Kuusiku ametist lahkumine tõi kaasa segaduse, kas talle tuleb ühepäevase ametiaja järel maksta lahkumishüvitist või mitte. Kuusik lahkus teisipäeva õhtul omal soovil ametist perevägivalla kahtluse tõttu. Tema lahkumishüvitis oleks küündinud üle 31 000 euro.

Riigikogu õiguskomisjoni liige, sotsiaaldemokraat Heljo Pikhofi sõnul on seadus lünklik. "Kui me täna vaatame vabariigi valitsuse seadust ja just seda osa, mis puudutab hüvitise maksmist ametist lahkuvale ministrile, siis võib öelda, et see on lünklik. Õigusselguse huvides tuleks kindlasti seda muuta," ütles ta "Aktuaalsele kaamerale".

Pikhofi hinnangul peaks seaduses olema selgesõnaliselt kirjas, et kui minister lahkub ametist omal soovil, siis hüvitist talle ei maksta. Tema sõnul hoiaks seaduse muutmine ära juhtumid, kus väärteo sooritanud või vääritult käitunud ministrit premeeritakse pärast tagasiastumist rahaliselt.

Samuti õiguskomisjoni kuuluva Reformierakonna juhi Kaja Kallase sõnul on seaduses selgelt kirjas, millal ametist lahkuvale ministrile hüvitist makstakse.

"Esiteks – kui on vabariigi valitsus tagasi astunud; teiseks – kui on ministri umbusaldamine, ja kolmandaks – peaministri ettepanekul. Muid aluseid seaduses ei ole. Vabatahtliku lahkumise puhul hüvitist ette nähtud ei ole nii, et mina ei näe seda vajadust seda seadust muuta," märkis ta.

Marti Kuusik ei lahkunud peaministri ettepanekul, vaid avaldas ise soovi tagasi astuda. Kallase sõnul on iseküsimus, kuidas seadust rakendatakse.

Võimuliitu kuuluv õiguskomisjoni keskerakondlasest juht Jaanus Karilaid ütles, et võimalusi on kaks: kas leppida kokku, et vabariigi valitsuse seadust tõlgendatakse alati ühtemoodi või täpsustada seadust.

"Aga me näeme, et ministeeriumid ja riigikantselei on erineval seisukohal. Juhul kui kokkulepet ei tule, siis ma arvan, et lõiget kaks võiks täpsustada," ütles ta.

Põhiseaduskomisjoni esimees, EKRE poliitik Jaak Madison leidis, et seaduses on kõik selgelt kirjas, kuid lahendada tuleb õiguslik situatsioon, kus riigikantselei tõlgendab seadust ühel juhtumil ühtemoodi, teisel teistmoodi. Näiteks joobes autot juhtinud Jaak Aab sai omal soovil lahkudes hüvitist, mille ta lubas tagastada.

"Üks variant on põhiseaduskomisjonis algatada arutelu, teine variant on see, et valitsuskoalitsioon ise lepib kokku poliitilises tahtes täpsustada seadust, panna paika täpsemad piirid, et millisel juhtumil makstakse hüvitist, millisel mitte," rääkis Madison.

Madison lisas, et ta on valmis küsimust arutama, kui seda komisjonis soovitakse.