"Riigikantselei hinnangul ei näe vabariigi valitsuse seadus ette hüvitise maksmist ministri tagasiastumisel omal soovil," ütles valitsuse pressiesindaja Urmas Seaver neljapäeval ERR-ile.

Ta selgitas, et vabariigi valitsuse seaduses on ministri volituste lõppemise aluseid rohkem kui on samas seaduses loetletud olukordi, millal lahkuvale ministrile hüvitist makstakse.

"Seaduse paragrahv 12 loetleb üles, millal ministrite volitused lõpevad. Seal on kokku kuus alust ja näiteks lõige 1 on ministri tagasiastumisel ja lõige 3 peaministri ettepanekul vabariigi presidendi otsuse alusel. Ehk volituste lõppemise loetelus on eraldi olemas volituste lõppemise alustena ministri tagasiastumine ja peaministri ettepanek," märkis Seaver.

"Sama seaduse paragrahv 35 annab omakorda loetelu, millisel juhul on õigus hüvitisele volituste lõppemise korral - valitsuse liikmel, kes on ametist vabastatud valitsuse tagasiastumise või ministrile umbusalduse avaldamise tõttu või peaministri ettepanekul. Selles loetelus on näiteks sees peaministri ettepanekul, aga ei ole sees ministri tagasiastumisel. Seega ministri tagasiastumisel ei ole õigust saada hüvitist," tõdes valitsuse pressiesindaja.

Arutelu ministritele lahkumishüvitise maksmise üle tekkis kolmapäeval, kui tekkis küsimus, kas hüvitist saab ka perevägivalla süüdistuste tõttu tagasi astunud väliskaubandus- ja IT-minister Marti Kuusik, kes jõudis ametis olla ainult ühe päeva.

Seaver lisas, et ministrile maksab töötasu ministeerium ja formaalselt on hüvitise väljamaksmise otsus ministeeriumi otsus. Tema sõnul andis riigikantselei ka Kuusiku juhtumi puhul majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile hinnangu, mille kohaselt ei ole alust talle hüvitist maksta.

Kolmapäeva pärastlõunal teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, et Kuusikule ei maksta hüvitist.

Kui ministrile hüvitist makstakse, siis on summa kuus ametipalka ehk üle 31 000 euro. Igal kevadel toimuva kõrgemate riigiteenijate palkade indekseerimise järel on ministri ametipalga suuruseks praegu 5243,06 eurot, mis teeb kuuekordseks ametipalgaks 31 458,36 eurot.

Neljapäeval teatas ka riigihalduse minister Jaak Aab, et tagastab talle makstud 27 000-eurose hüvitise, mille ta sai, kui astus eelmise aasta kevadel tagasi, kuna politsei oli tabanud ta roolist alkoholi jääknähtudega.

Aab ütles neljapäeval ERR-ile, et vabariigi valitsuse seadust võiks hüvitiste maksmise osas täpsustada.