Keegi ei tea kui palju Tallinnas täpselt üürikortereid on, kuid Lumi Capitali ja LHV pensionifondide koostöös rajatud 127 korteriga kaks üürimaja Põhja-Tallinnas turgu ilmselt oluliselt ei mõjuta. Samas plaanivad ettevõtted neid juurde ehitada, vahendas "Aktuaalne kaamera". 

"Koostöös LHV-ga on meil plaanis Tallinnas üürikorterite portfell saada kuni 500 korterini. Me pidevalt otsime uusi projekte ja asukohti. Töö koguaeg käib," ütles Lumi Capital üürimajade ärijuht Hannes Tall.

LHV pensionifondid näevad üürimajades head investeeringut ja plaanivad neid ka edasi rahastada, sõltumata kes neid arendab.

"See on meie pensionikogujate jaoks väga hea võimalus tulu teenida tulevikus. Üürimaja ta toodab üüri iga kuu, see on stabiilne sissetulek, selle väärtus käib kaasas Eesti majanduskasvuga, ehk selle võrra me seome oma tootlused aina enam Eesti majanduse käekäiguga," sõnas LHV pensionifondide juht Kristo Oidermaa.

Ka kinnisvarafirmad näevad üürimajade rajamise plaanide hoogustumist. Kolmapäeval pandi nurgakivi üürimajale Ülemiste linnakus ja mõned on planeerimisel Mustamäele. Samas nähakse probleeme Eesti üüriturgu reguleeriva seadusandlusega.

"Kasvõi juba pahatahtlike üürnike välja tõstmine korterist võiks olla oluliselt lihtsam. On olemas küll näiteks kohtuotsus, määrus, misiganes, aga me oleme kindlasti palju uudiseid näinud, et siis läheb alles selliseks tõeliseks võitluseks ja vaidluseks. Puuküürnik lihtsalt ei lähe ära," rääkis Kinnisvarabüroo Uusmaa analüütik Risto Vähi.

Justiitsministeerium on korduvalt üüriga seonduvat seadusandlust analüüsinud ja plaanib regulatsiooni paindlikumaks muuta ning tuua taasakaalu pisut omanike poole. Samas jääks ka muudatuste elluviimisel üürnikule laialdased õigused ja kohustusi mitte täitva üürniku välja tõstmine eeldaks jätkuvalt kohtus käimist.

"Eestis on keskmise kohtuvaidluse pikkus umbes 140 päeva, mis ei ole väga pikk. Selle 140 päeva jooksul saab kohtulahendi kätte. Samamoodi on kohtul võimalik inimesi lepitada või neid kokkuleppele suunata, neile selgitada, mida toob kaasa selline kohtumenetlusega venitamine või milline see õiguslik konflikt seal taga tegelikult on," selgitas justiitsministeeriumi õiguspoliitika asekantsler Kai Härmand.

Üürimajade arendajad aga praegu sellest ennast häirida ei lase ja eeldavad, et kliendid on seaduskuulekad ning nende maksekäitumised head.