Kohus ei saanud lepitusmenetlust kinnitada, kuna seadus ei võimalda seda teha ilma riikliku lepitaja juures käimata. Nimelt peavad osapooled saama lepitusprotsessis ka riikliku lepitaja heakskiidu. 

Kohtunik koostab nüüd vastava määruse nind saadab menetluse sotsiaalkindlustusametisse riikliku lepitaja lauale, kes peab osapoolte lepituskokkuleppe oma allkirjaga kinnitama ja saatma uuesti kohtusse. 

Tarandi esindaja vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmetsa sõnul oli ette teada, et kriminaalmenetluses on sellised sätted ja ta saab täiesti aru, miks kohtunik sellise otsuse tegi. "Ma saan kohtunikust aru, et keegi hiljem temale ebaõige otsustamise tõttu ei teeks etteheiteid ja et (menetluse) aeg läheks pikemaks veel seetõttu, et kuskil on tehtud formaalne viga," ütles ta.

"Meie õigusruumis tuleb ikka bürokraatiat ette ja see ongi ebamõistlik. Ma olen nõus, et meil peaks olema rohkem võimalusi, kus kasutame mõistlikke vahendeid, tervet mõistust. Kriminaalmenetlus on paraku selline, et siin saab teha seda, mida seadus lubab," rääkis Mägi-Rohtmets pärast otsuse väljakuulutamist.

Mägi-Rohtmetsa sõnul ei tunne ta selle pärast muret, et Tarand ja teda rünnanud mehed veel korra lepitaja juurde peavad minema, kuid ta avaldas siiski lootust, et see üks külastuskord lepitaja juurde jääb ka ainsaks.

Kokkuleppe algus aprillis

Mägi-Rohtmets ütles ERR-ile, et algatus kokkuleppe sõlmimiseks tuli esimesel kohtuistungil, mis toimus aprillikuus ning kus olid kohal vaid advokaadid ja prokurör.

"Me omavahel arutasime ja võtsime suuna sellele, et oleks hea lasta mehed (süüdistatavad - toim.) ja Indrek Tarand omavahel kokku, sest alati on hea, kui inimesed saavad omavahel silma vaadata, rääkida, mida keegi hetkel tundis ja nüüd tunneb," rääkis Mägi-Rohtmetsa.

Mägi-Rohtmetsa sõnul ei tekkinud pärast esimest Tarandi ja süüdistatavate kohtumist enam küsimust, et kas kokkulepe on mõistlik variant.

"Kui neid inimesi vaadata, siis ei oleks neid küll mõtet hakata koormama täiendava kohtumenelusega ja siis veel täiendavate karistustega. See võib anda hoopis vastupidise mõju. See äratundmine, et kui kaugele mingi menetlusega minna, on kriminaalmenetluses alati väga tähtis, ja siin on õige lõpp käes," rääkis Mägi-Rohtmets.

Süüdistatavate Meelis Osa ja Mart Riebergi advokaat Urmas Simon ütles ERR-ile, et kokkuleppele jõudmine väga pikalt aega ei võtnud, sest osapooled olid mõlemad väga arusaavad ning ühine keel leiti kiiresti.

"See ei sündinud läbi pikkade vaidluste ja üksteise tunnete otsas trampimisega, vaid me saime aru, millest me räägime. Lepingu teksti lihvimine võttis paar-kolm päeva, aga tulemus on täna siin," lausus ta.

Tarand andestas ja ei andestanud

Indrek Tarand ütles enne kohtuistungi algust novembrikuise rünnaku kohta, et Meelis Osa ja Mart Riebergi näol on tegelikult tegu toredate eesti meestega. "Kõigil eesti meestel vahel juhtub, satuvad nii-öelda halba atmosfääri ja teevad tegusid, mida nad pärast õigeks ei pea. Seetõttu me oleme leppinud ja leiame ühiselt ka lahenduse ka ülemaailmsele migratisoonikriisile," lausus Tarand ja kinkis leppimise märgiks teda rünnanud meestele Oxfordi ülikooli majandusprofessori Paul Collieri teose "Exodus", mis räägib rahvusvahelisest rändest ja mitmekultuurilisest 21. sajandist.

Novembrikuise EKRE meeleavalduse kohta märkis Tarand, et korraldajad ei taganud üritusel korda ning et seal segaduses juhtus nii mõndagi. "Meeleavalduse organiseerijatega ja valeväidete esitajatega ja minu perekonnaliikmetele vaimse kahju tekitajatega mingit leppimist ei tule," oli Tarand konkreetne.

Tarandi advokaat Maria Mägi-Rohtmets ütles, et vägivallatsemine tulenes tema hinnangul miitingul ülesköetud meelsusest ja arusaamast, et vägivald sellel üritusel Toompeal on lubatud. "Ma ei ütle, et käis otseselt sõnaliselt see ässitamine, aga selline arusaam seal koosolekul siiski tekitati, et vägivald on lubatud," märkis Mägi-Rohtmets.

Kokku lepitud avaliku vabandamise kohta ütles Mägi-Rohtmets, et rünnak toimus samuti avalikult. "Kuivõrd tegu on süüteoga, mis toimus äärmiselt avalikus kohas kaamerate silma all, siis me arvame, et ka see teade peaks tulema sama avalikult," lausus ta.

Nii Tarand kui ka temaga vägivallatsenud Meelis Osa ja Mart Rieberg esitasid kohtule taotluse lahendada kriminaalasi lepitusmenetluses. Taotluse kohaselt hüvitavad Osa ja Rieberg Tarandile tekitatud varalise kahju 1080 eurot ning kannavad tema menetluskulud 920 eurot.  

Ühtlasi nõustusid Osa ja Rieberg eraldi avalikult Tarandi ees vabandama.

Vabanduse tekst oli järgmine: "Mina, [Meelis Osa / Mart Rieberg], vabandan Indrek Tarandi ees. Vabandan selle eest, et teda 26. novembril 2018. aastal Toompeal toimunud EKRE meeleavaldusel asjatult ründasin ning füüsilist vägivalda rakendasin. Kahetsen oma tegu ja ei kavatse seda enam kunagi korrata. Mul on hea meel, et Indrek Tarand on valmis mulle andestama". 

Põhja ringkonnaprokuratuur esitas Osale ja Riebergile süüdistuse avaliku korra raskes rikkumises vägivalda kasutades. 

Süüdistuse järgi togisid mehed mullu 26. novembril EKRE meeleavaldusel lavale ronida üritanud ja mikrofoni enda kätte haaranud Tarandit, viimane pääses siiski vigastusteta. 

Põhja ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Alar Lehesmets ütles, et oma seisukohtade kaitseks vägivalla kasutamine on lubamatu. 

"Igal inimesel on õigus meelt avaldada ning riigikogu esine plats Toompeal ongi kõige õigem koht, kus oma arvamus välja öelda. See õigus peab jääma igale inimesele ning seejuures ei tohi keegi karta, et teda oma mõtete välja ütlemise eest võidakse rünnata," ütles Lehesmets. 

Kriminaalasja uuris Põhja prefektuur ja uurimist juhtis Põhja ringkonnaprokuratuur. 

Karistusseadustik näeb sellises kuriteos süüdimõistmisel ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.