Paneeldiskussioonis osalesid ekspoliitik Evelyn Sepp, välisminister Urmas Reinsalu (Isamaa), sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) juht Varro Vooglaid ning endine peaminister Taavi Rõivas (Reformierakond).

Urmas Reinsalu pani kõigepealt ajakirjandusele hagu alla. Tema hinnangul ei saa nõustuda ERR-i ajakirjaniku Indrek Treufeldti väitega, et ajakirjandus on mitmekesine.

"Ei hakka elektrikappi parandama elektrikuna, kui endal pole vastavat haridust. Ajakirjanikud on ka valinud oma hoiakud, mida nad presenteerivad," väitis Reinsalu, leides sellega, et ajakirjandus ühiskonda kokku lappida ei saa.

Taavi Rõivas näeb ühiskonna lõhestatuse taga probleemi muuhulgas sedasorti uuringutel, mida Ühiskonnauuringute Instituut läbi viib ja mis polariseerivad ühiskonda teemadel, mis tegelikult üldse olulised ei ole. Seega pole mõtet küsida hoiakuid asjus, mis tegelikult pole olulised.

"Polariseeriv võib olla ka küsimus, kas kohvi tuleks juua suhkruga või ilma. Usun, et väga paljud vastaksid, et suhkruga, sellal kui teised leiaksid, et suhkrut ei tohiks mitte mingil juhul kohvi sisse panna. Enamik neist teemadest mind praktiliselt ei puuduta, samas on neil teemadel võimalik masse üles kütta küll," tõi Rõivas näiteks, lisades, et kõigil valimistel on üles kerkinud erinevad teemad. Milline erakond on need kõige paremini ära tabanud ja kõige oodatumaid lahendusi neile pakkunud, on ka kõige edukam olnud.

"Õlleaktsiisi tõus ka enamiku toetust ei pälvinud. Kes seda tegid, kaotasid valimistel kohti. Kõik on legitiimne. Praegune valitsus oma moodustamise hetkel ka ei pälvinud enamust, aga ka see on demokraatlik, sest parlamendi toetus neil on ja Eestis võtab seadusi vastu parlament," ütles Rõivas.

Varro Vooglaid leidis, et mõiste "euroopalikud väärtused" on kasutusele võetud vales ja valelikus tähenduses ning eesmärkidel. Ta loetles euroopalike väärtuste juuri usuvoolude kaupa läbi sajandite.

"Tegelik arutelu peaks keskendma sellele, mida euroopalikud väärtused endas sisaldavad," pani ta ette ning leidis, et "euroopalike väärtuste" kaardiga ei tohiks lehvitada need, kellele vastaspoole mõtted ei meeldi. "Eesti väärtused ei ole vastuolus euroopalike väärtustega, ei ole ühe diapasooni kaks otsa."

Vooglaid nimetas euroopalike väärtustena mitmekesisust, mis kujuneb rahvusriikide perest, mille kokkuhoidmisest sünnib eraldi kvaliteet - Euroopa. Tema hinnangul ei peaks rahvale peale suruma ideoloogiliselt võõraid projekte nagu kooseluseadus, mille vastuvõtmisega tõmmati riigikogus käima suur konflikt, mis ongi jäänud süvenema.

Ka Urmas Reinsalu loetles Euroopa väärtuste alustena Jeruusalemma, Ateenat ja Roomat, mille tsivilisatsioonidest need võrsunud on.

Taavi Rõivas seevastu nägi euroopalike väärtustena isikuvabadusi. Seda, et rahvusriigid võiksid ohus olla, nimetas ta väljamõeldud luuluks. Ta pidas kummastavaks, et valimistel 17 protsenti kogunud erakond (EKRE) kisub üles väärtuskonflikte, pidades end seejuures rahva hääleks. Nii samasooliste õigused, rassiküsimus kui ka aborditeema on tema hinnangul nii oskuslikult pastakast välja imetud, mis näitab, et on jõude, kes soovivad Eesti rahvast ükskõik mis teemadel tülli ajada, ehkki objektiivselt need teemad kedagi eriti puudutada ei tohiks ja vanu haavu ei peaks lahti hakkama kratsima. Rõivas leiab, et kooseluseadus ei peaks olema teema, millega need, keda see ei puuduta, peaksid end higiseks ajama, soovides osalt ühiskonnas inimõigusi ära võtta.

"Meil ei saa ka enamuse diskrimineerimist olla. Tahan olla oma laste isa ja ma ei taha, et mu passis tulevikus sellel kohal midagi muud oleks. Vähemuste õiguste kaitsel ei või minna enamuse õiguste kallale," lisas Rõivas.

Evelin Sepa arvates ei ole õhk täis mitte maailmavaatelist erinevust, mis ühiskonnas lõhesid külvavad, vaid lihtsalt halba kasvatust ja olematut lastetuba.

"Eesti on kogu aeg olnud Euroopa osa," rõhutas ta. Väärtusküsimusi püstitavad sotsioloogilised uuringud aga ei näita mitte lõhet väärtustes, vaid ühiskonna manipuleerituse astet, mida erinevad poliitilised jõud kujundavad. Need näitavad ajalisi muutusi ühiskonna hetkeemotsioonis, aga ei puuduta ajatuid.

"Me ei ela isolatsioonis. Eestis või Euroopas või maailmas ei ole kellelgi mõtet endale ette kujutada, et olles piltlikult paat tormisel merel, oleks meil võimalik deklareerida, et peatage paat või peatage meri ja seda hüüda on pehmelt öeldes mõttetu," leidis Sepp, kelle soovitus oli ühiskondlike muutustega lihtsalt kohaneda.

Vooglaid soovitab väärtustes kokkuleppimiseks võtta aluseks põhiseaduse, mis ütleb, et Eesti on demokraatlik rahvusriik, mille kõrgema võimu kandja on rahvas. Tema hinnangul on rahva võimalus oma võimu teostada väga halb, sest rahvas ei saa ei algatada eelnõusid ega valida riigipead. Rahvahääletuste sisseviimine aga aitaks seda parandada.

Rõivas nimetas rahvaalgatuste ideed EKRE nipiks, kuidas tõmmata valijate tähelepanu kõrvale asjaolult, et nad ühtki oma põhilubadust koalitsioonilepingusse sisse ei saanud ning see oli ainus lubadus, mis paberile sai. Seevastu Isamaa sai oma lubatud teise pensionisamba lõhkumise sisse.

"Mida Keskerakond saab peale peaministrikoha, ma tuvastada ei suuda, aga võib-olla see rahuldabki neid," lisas Rõivas.

Debatti läbi viinud sotsiaalteadlane Avo-Rein Tereping lõpetas arutelu mõttega, et ei peaks üksteisele nii palju kallale minema. Ei debatil ega ka ühiskonnas tervikuna.