"Olen märganud osutusi, et kuna õiguskantsleri seadus ei luba õiguskantsleril olla üheski teises riigiametis (paragrahv 12) ja ühtlasi ei näe see seadus õiguskantsleri ametivolituste lõppemise alusena ette vabariigi presidendiks valimist (paragrahv kaheksa), samal ajal kui tagasiastumisest tuleb seaduse kohaselt teatada vähemalt neli kuud ette (paragrahv üheksa), siis ei saa Ülle Madiset kui ametis olevat õiguskantslerit seaduslikult Vabariigi Presidendiks valida. Need osutused ei ole aga juriidiliselt kompetentsed, jättes tähelepanuta põhiseaduse paragrahvis 84 sätestatu, mille kohaselt lõpevad ametisse astumisega vabariigi presidendi volitused ja ülesanded kõigis valitavates ja nimetatavates ametites," kirjutas Vooglaid sotsiaalmeedias.

Vooglaid märkis, et õiguskantsleri amet on just nimelt üks nimetatavatest ametitest, sest õiguskantsleri nimetab ametisse riigikogu vabariigi presidendi ettepanekul.

"Seejuures on põhiseaduses sätestatu õiguskantsleri seadusest kõrgema õigusjõuga norm, mis on vahetult kohaldatav ega vaja oma toime saavutamiseks õiguskantsleri seaduses eraldi kordamist. Seega ei ole oluline, et õiguskantsleri seaduse paragrahv kaheksa ei nimeta vabariigi presidendiks valimist õiguskantsleri ametivolituste lõppemise alusena, sest vastav alus on sätestatud põhiseaduses," rõhutas ta.

Vooglaid märkis, et kui Madise peaks valitama presidendiks, lõpevad tema ametivolitused õiguskantslerina presidendi ametivande andmisega ja seeläbi presidendi ametisse astumisega. "Mingit seaduslikku piirangut, mis takistaks ametis olevat õiguskantslerit vabariigi presidendi kandidaadina üles seada või vabariigi presidendiks valida, seejuures ei eksisteeri. Selline on kehtiv õiguslik regulatsioon – kas see kellelegi meeldib, on iseküsimus," sõnas Vooglaid.

EKRE esimehe Martin Helme sõnul on aga Madisel õiguskantslerina presidendikandidaadiks pürgides rollikonflikt ning see võib viia valimistulemuse vaidlustamiseni kohtus.