Kaljulaid rääkis oma kõnes, et olukord sarnaneb praegu Euroopa Liidus paljuski ühe allveelaevaga, mis on parasjagu just vee alla vajunud ja mille nähtavus on seetõttu piiratud, aga erinevate häälte jõud on vee edasikandevõime tõttu mitmekordistunud.

"Jah, meri võib seetõttu tunduda rahutu, aga suurt tormi tulemas ei ole. Vastupidi, toetus Euroopa Liidule on viimaste aegade kõrgeim ja see tähendab, et suurem osa siin elavaist inimestest tunneb, et liitu kuulumine on ennast õigustanud," Kaljulaid. "Peale Ühendkuningriigi ei soovi teised sellelt laevalt lahkuda, hoopiski rohkem tahaks meiega siin pardal ühineda, mis on juba iseenesest tõestus, et ühisel ideel on jumet."

President rääkis ka sellest, et meil on paigas rahvusvaheliste suhete süsteem ja õigus ning kollektiivse kaitse mehhanism NATO näol – kõik see oli puudu aastal 1939, mil Eesti leidis ennast ühtäkki just seetõttu ilma liitlasteta ja pidi üksi langetama raskeid valikuid.

"Totalitaarsete riikide huvide vahel tasakaalupunkti otsides ja lootes petlikuks osutunud neutraliteedile juhtus see, et väärtuste asemel võitis jõud. Nii on aasta 1939 meie kõigi jaoks karm meeldetuletus, mis on selle hind, kui oma demokraatlikud väärtused hülgame," lausus president.

Lennart Meri konverents on reedest pühapäevani Tallinnas toimuv välis-, kaitse- ja julgeolekupoliitika konverents, kuhu kogunevad aruteludeks riigijuhid ja poliitikakujundajad kogu maailmast.