Sellel kõigel on oma hind ja seni paistab, et seda maksab Keskerakond. Kui palju mainekahju just oma valijate silmis suudab Keskerakond sisse võtte enne, kui midagi muudab?

Esmaspäeval avaldatud Kantar Emori erakondade reitingunumbrid näitavad, et Keskerakonna toetus on kukkunud selle sajandi madalaimale tasemele - 15,3 protsenti. Eriti valusalt on toetus kukkunud Tallinnas ja erakonna peamise valija ehk mitte-eestlaste seas.

Eesti Ekspressi peatoimetaja, politoloog Erik Moora usub, et Keskerakonna ja eelkõige peaminister Jüri Ratase valulävi sõltubki just reitingust.

"Peaminister ikkagi on selle käigus pannud ennast silmatorkavalt ebamugavasse olukorda," nentis ta.

"Ta tunnetab, et tal ei ole isiklikult taganemisteed. See tähendab seda, et ta valulävi, ma eeldan, on küllaltki kõrge. Mis siin midagi muudab, on ilmselt siis see, kui Keskerakonna toetus lihtsalt langeb veel. Siis sellisel hetkel on erakonnas kindlasti inimesi, kes ütlevad, et nüüd see asi enam ikkagi ei sobi. Et me ei suuda ega tohi seda sisse võtta," selgitas Moora.

Moora sõnul võis Keskerakonda EKRE-ga koostööd tegema viia kalkulatsioon, et kui nad seda ei tee ja lähevad ise valitsusse EKRE-t opositsiooni jättes, kaotavad nad valijaid EKRE-le kõigis valijarühmades.

"Ma eeldan, et peaministril oli seal taga mingisugune nagu ka unistus, et vast taltsutame ära. Kui meie ise kehastame selles valitsuses sellist mõistuse häält, ei too Marine Le Peni Eestisse ja nii edasi, vaid oleme konstruktiivsed ja näitame, teeme sellist hoolivat nägu, siis äkki me saame neid valijaid siiski hoida ja saame neid tagasi ja see EKRE kasv ei jätku," arutles peatoimetaja.

Tõsi, EKRE kasv ei olegi jätkunud, kuid nende toetus pole ka erinevalt Keskerakonnast ära kukkunud.

EKRE esimehest siseminister Mart Helme mõistab kõrvalt Keskerakonna probleeme, kuid leiab, et valitsuskoostööd see hetkel ei mõjuta. Ta süüdistab olukorras oponente ja ajakirjandust.

"Selle tohutu propagandasõja tulemusena on meil Keskerakond võtnud teatud kahju sisse, aga kasu pole veel välja võtnud, siis igasugune poliitiline pragmatism ütleb, et nüüd tuleb kannatlikult töötada selle nimel, et ka kasu välja võtta," sõnas Helme.

Samas on võbelusi siiski Keskerakonnas tunda. Nädala alguses andis haridus- ja teadusminister Mailis Reps intervjuu Eesti Päevelehele, kus ütles, et valitsus, kus ühe partneri eest tuleb kogu aeg vabandada, ei saa kaua kesta. "AK. Nädalale" ütles Reps, et tegelikult on võti valitsuses sees ehk küsimus on hoopis, kas värskelt ametisse saanud valitsus suudab kokku lepitut ellu viia.

"Arusaadavalt täna veel valija polegi näinud peale selle retoorika ühtegi konkreetset sammu. Et kui meil on võimalik juba rääkida asjast, seda tutvustada, et kas see on piisav ja kas me valijad siis usaldavad seda valitsust, ma usun, et täna on veel liiga vara kokkuvõtteid teha," lausus Reps.

Nii ongi Repsi sõnul välisest survest palju olulisem, kuidas jõutakse kokkuleppele näiteks praegu käivatel riigi eelarvestrateegia aruteludel. Sama väljendas ka peaminister Ratas.

"Loomulikult. Koalitsioonid ei lagune ju väljastpoolt, koalitsioonid lagunevad seestpoolt. Täna ma arvan, et alustanud koalitsioon, mis on töötanud ainult mõni nädal, et see koostöö on hea. Aga eks selline tõsine proovikivi loomulikult töises mõttes saab olema riigi eelarvestrateegia," ütles peaminister Ratas.

"Ma ei näe küll kuskil mingit sellist närvilisust, nagu püütakse siin avalikkuses presenteerida, et valitsuses on kuidagi mingisugused lõhed. Istusime praegu pikalt tunde koos riigi eelarvestrateegiaga. Kõik on väga konstruktiivsed, kõik on väga mõistlikud, rahulikud," märkis Mart Helme.

Valitsuse kolmanda partneri Isamaa esimehe Helir-Valdor Seederi sõnul sujub valitsuskoostöö tavapäraselt. Hetkeolukorrale paneb lihtsalt pitseri eurovalimiste kampaania, kus kõik erakonnad on konkurendid ja eelkõige opositsioon proovib end esile tõsta.

"Sellist olukorda Eestis veel ei ole olnud, see on esmakordne, kus uus valitsus alustab tööd valimiskampaania olukorras, kus järgmised valimised tulevad peale," rääkis Seeder.

Ta näitas näpuga Reformierakonna umbusaldusavaldusele siseminister Helme vastu Eesti maine kahjustamise eest ja märkis, et mainekahju eest vastutab hoopis opositsioon.

"No mainekahju on väga palju tekitanud ju Eesti riigi poliitikud ise, kes räägivad sellest mainekahjust ja räägivad sellest nii riigi sees kui väljaspool ja korraldavad lausa ka välissaatkondade ees meeleavaldusi, et kogu maailm näeks ja kõik see protsess on nii üle võimendatud," lausus Isamaa esimees.

Igal juhul mõte, et asi võiks rahuneda pärast europarlamendi valimisi, on mitmetel peas. Erik Moora viitab, et nii võibki olla, kuid samas tuleb tema sõnul arvestada, et EKRE tüüpi erakonna toetuse ja tähelepanu mobiliseerimise loogika püsib sellel, et pidevalt erinevaid osapooli ärritada.

"Ei saa ka päriselt välistada, et seal on ka selline kokkulepe neil, et kuni europarlamendi valimiste lõpuni kütame täiega ja siis edasi tõmbamegi tagasi ja hakkame keskenduma valitsemisküsimustele mingil määral, aga see jällegi ikkagi EKRE toetuse loogikaga ei sobi," sõnas Moora.

Praegu on valitsusel soov edasi minna, midagi näidata.

"Kui reljeefsus ei lähe rahulikumaks ja me mingeid konkreetseid asju edasi ei saa teha ja valitsus on pidevalt sellises debatis ehk me arutame kas-küsimust, siis loomulikult ei teki mingit põhjust, meil ei ole ju valitsusi vaja selleks, et olla valitsuses, meil on valitsusi vaja selleks, et midagi ellu viia," ütles haridus- ja teadusminister Reps.