Eestis kasvab üha enam soov elada vanaduspõlves hooldekodus
Üldhooldusteenuse vajadus Eestis kasvab ja tiheasustuse piirkonnas tuleb konkurents hinnakujundusele kasuks. Teisalt pelgavad valdkonna spetsialistid, et järgmisel aastal jõustuvad sotsiaalhoolekande seaduse muudatused seavad olemasolevad hooldekodud keerulisse olukorda - paljudel töötajatel puudub nõutav kvalifikatsioon.
Saue vald otsib investorit, et ehitada Hüüru külla üldhooldekodu. Hooldekodu kinnistu on kolm hektarit ja selles peaks olema üle 100 koha. Lisaks peaks pakutama päevahoidu neile, kelle lähedased tööl käivad. Idee on kuus aastat vana.
Vallavanem Andres Laisk arvab, et nüüd on aeg küps. "Me oleme nüüd oodanud turusituatsiooni ja täna võib öelda - tundub, et erasektori huvi on tugevalt kasvanud selles valdkonnas."
Saue vald ostab üldhooldekodu teenust sisse Keilast 850 eurot kuus ühe inimese kohta. Moodsad hooldekodud maksavad rohkemgi - tuhat eurot. Kui klient ei suuda teenust kinni maksta, katab kohalik omavalitsus puudujääva osa. Kui piirkonnas on veel hooldekodusid, tekiks vallal võimalus hinna üle kaubelda.
"Meie üks oluline soov on turukonkurentsi piirkonnas suurendada. Mis peaks siis viima selleni, et hinnakujundus turul on efektiivne ja läbipaistev. Ei teki ühte monopoolset hooldekodu piirkonda, kes saab hinda ise kujundada," rääkis Saue vallavanem.
Hoolekande hind aga pigem ei lange. Paarkümmend aastat valdkonnas töötanud mees selgitas, et üldhoolekande klient Eestis vajab aina rohkem ja kvalifitseeritumat teenindajat.
"Hooldele saabuv klient on üha haigem, üha rohkem teenust vajav. Ja seega tõuseb ka hind, sest see nõuab suuremat tööjõudu," ütles Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS nõukogu esimees Vambola Sipelgas.
Järgmisest aastast nõuab sotsiaalhoolekande seadus üldhoolekandeasutustelt tegevusluba. Põltsamaa Kodu juhataja leiab, et paljude hooldekodude jaoks muutub olukord keeruliseks, sest üks loa saamis eeldus on kutsekvalifikatsiooniga personali olemasolu. Praegu töötab hooldekodudes palju pensionieelikuid.
"Ja kutsekoolidest tegelikult noort tööjõudu peale ei tule. See nõue, et teatud protsent ja teatud ametikohtade arv peab olema tagatud kutsekvalifikatsiooniga inimeste poolt, on hooldekodule raske täita," tõdes Põltsamaa Kodu juhataja Lagle Kalberg.
Üldhoolekandeasutused peavad hakkama oma personali koolitama, et uuel aastal nõuetele vastata. Valdkonna spetsialistid leiavad, et väikesi hoolekandeasutusi võib uue korra kehtimahakkamise järel ähvardada sulgemine.
Toimetaja: Indrek Kuus