Erakonnad lubavad eakatele abi ja teenuste kättesaadavust ({{commentsTotal}})

Foto: AP/Scanpix

Erakonnad lubavad oma valimisprogrammides parandada eakate iseseisvat toimetulekut ja suurendada neile mõeldud teenuste kättesaadavust.

Selge suunanäitamine annaks inimestele signaali, mis on erakondadele oluline, ütles valimisprogramme uurinud MTÜ Omastehooldus juhatuse liige Ivar Paimre "Aktuaalsele kaamerale".

82-aastane Antonina Petrova on Viljandimaal, vallale kuuluvas Pärsti pansionaadis elanud nii kaua, et täpset aega ta ei mäleta.

"Ma ei saa millegi üle kurta - kõht on mul täis, tuba on soe, riided on mul puhtad, saunas käin. Ja no nii palju kui on, ostan siis oma selle taskuraha eest omale heeringafileed ja leiba ja õunu," rääkis ta.

Proua Petrova teeb käsitööd ja on pansionaadiga rahul. "Koon ja koon ja tikin ja mul tuleb veel päevast puudugi."

Juhataja Erika Kiviloo ütleb, et pansionaadis elavad need, kes kodus enam üksi hakkama ei saa. "Koht maksab sõltuvalt sellest, kui suur on abivajadus. Kui on raske abivajadus, siis on ta 770, kui on väiksem abivajadus, see tähendab, et mähkmeid ei ole, on 720 ja lisanduvad veel ravimid."

Et pension on sellest summast väiksem ja perekonnaseadus kohustab lapsi vanemate eest hoolitsema, siis maksavad nemad või, kui nemad ei saa, aitab kohalik omavalitsus, lisas Kiviloo.

Sotsiaalministeeriumi värskemate andmete järgi maksti kaks aastat tagasi hooldekodu koha eest keskmiselt 658 eurot kuus, keskmine vanaduspension oli siis 405 eurot ehk 250 eurot vähem kui hooldekodu koht.

Sotsiaaldemokraadid lubavad, et hooldekodukoha saab pensioni eest. Vabaerakond lubab kaaluda hoolduskindlustuse sisseseadmist, mis aitaks eaka eest hoolt kanda peret raskesse seisu panemata.

Pensione lubavad valimiste eel tõsta mitmed erakonnad ning kõige enam pakub EKRE, lubades ligi 800 euro suurust pensioni.

Eakate toimetuleku toetamine on valimisprogrammide üks lähenemisviise, selgitas Paimre. "Või siis keskendutakse sotsiaalteenuste kättesaadavuse suurendamisele."

Sotsiaalteenuste kättesaadavuse temaatika jaguneb programmides omakorda koduteenusteks ja väljaspool kodu pakutavateks teenusteks.

"See koduteenuste pool on selline lünklik suuresti juba ka seetõttu, et need on ennekõike suuresti just kohalike omavalitsuste poolt korraldatavad teenused ja siin saabki määravaks iga kohaliku omavalitsuse enda prioriteetide seadmine," märkis Paimre.

Erakonnad lubavad parandada õendusabi ning vähendada perede hoolduskoormust.

Ivar Paimre sõnul pole valmisprogrammides näha läbivat ja selget toetust dementsussündroomiga eakatele ning neile mõeldud kohtade arv pole täna piisav. Dementsust märgivad oma programmides vaid mõned erakonnad.

Kõige rohkem lubavad valitsusvastutust mitte kandnud erakonnas

Rahandusministeerium arvestas kokku, kui palju läheks riigieelarvele maksma riigikogu valimistel konkureerivate erakondade valimislubadused. Selgus, et kõige kulukamad lubadused on valitsus-vastutust mittekandnud erakondadel.

EKRE lubadus - langetada käibemaks 15 protsendile - viiks eelarvest 570 miljonit eurot. Eesti 200 tahaks vabastada pensionärid tulu- ja sotsiaalmaksusust ning see maksaks 418 miljonit eurot. Rohelised tahaks tõsta tulumaksuvaba miinimumi 600 euroni. Pension peaks nende hinnangul olema sama suur ja samuti maksuvaba. See viiks eelarvest 365 miljonit. Need on kolm kõige kulukamat lubadust.

Kuna 3100 lubadusest oli võimalik hinnata vaid neljandikku, siis ei anna rahandusministeerium hinnangut ühegi programmi kui terviku maksumusele. Seega pole võimalik öelda, millise erakonna lubadusi on realistlik ellu viia.

"On tõepoolest seda mustrit näha, et erakonnad, kes ei ole valitsusvastutust kandnud, on oma lubadustes kulukamad. Kõige kallimad lubadused puudutasid tervishoiu valdkonda ja ka pensionitõuse ja ka käibemaksu langetamist. Praktiliselt kõik erakonnad lubasid neljarealisi, kolmerealisi maanteid kolmes põhisuunas. Kindlasti aktsiisid ja tulumaksusüsteemi muutmine ühel või teisel viisil oli ka teema ja tõepoolest ka see võib ulatuda sadadesse miljonitesse see kulu, et neid kalleid lubadusi oli tegelikult üsna palju," nentis rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Sven Kirsipuu.

Toimetaja: Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: