Madis Kanarbik: Põhjala saab ühise digitaalse identiteedi
Ühtse e-identiteedi põhiline eesmärk on siduda kaheksa riigi e-ID-süsteemid selliselt, et näiteks eestlased saaksid oma ID-kaardiga kasutada Põhjala ja Balti riikide avalikke teenuseid, selgitab oma kommentaaris Madis Kanarbik.
Põhjamaade Ministrite Nõukogu uus tegevuskava seab eesmärgiks, et 2020. aastaks oleks Põhja- ja Baltimaade kodanikel võimalik kasutada rahvuslikke ID-kaarte kõigis võrgustiku riikides.
See on reform, mille tähtsust võib võrrelda omaaegse teedrajava Põhjamaade ühtse passiliidu loomisega. Uus ühine Põhja- ja Baltimaade elektrooniline ID-kaart kannab nime NOBID ja muudab meie kõigi elu Põhjamaades liikudes tulevikus palju mugavamaks.
Põhjamaade Ministrite Nõukogu uus tegevuskava käsitleb kõiki poliitikavaldkondi, keskendudes eriti digitaliseerimisele, Põhjala riikide poolt antava hariduse vastastikusele tunnustamisele ning koostööle Euroopa Liidu seadusandluse jõustamisel. Eriti tähtis roll ongi just digitaliseerimise alasel koostööl.
Rootsi maksuametis ja Läti arstide juures
Ühtse e-identiteedi põhiline eesmärk on siduda kaheksa riigi e-ID-süsteemid selliselt, et näiteks eestlased saaksid oma ID-kaardiga kasutada Põhjala ja Balti riikide avalikke teenuseid. Inimesed võiksid saada registreerida ettevõtteid, kasutada tervishoiuteenused, tõendada haridusalaseid tunnistusi ja diplomeid, samuti kasutada maksuametite teenused. Nii on eestimaalastel peagi väga lihtsalt võimalik tasuda makse Rootsis, minna arsti juurde Lätis või – juba praegu – astuda ülikooli Norras.
Juba 2020. aasta lõpuks peaksid kaheksa Põhjala ja Balti riigi kodanikud hakata oma riigi ID-kaarte kasutama peaaegu kõigi naabermaade avalike teenuste jaoks. Töö on edenenud muljetavaldava kiirusega ja avalike teenuste pakkujad on juba hakanud süsteemiga liituma.
Eestlased esimeste seas
Kuna Eesti ID-kaart on digitaalselt üsna teedrajava staatusega, ei nõua sellele võimaluste avamine teiste riikide digisüsteemides väga suurt tööd. Nii ongi Rootsi, Norra ja Läti olnud teerajajad, avades oma digiteenused esmalt just Eesti ID-kaardi omanikele.
See tähendab muide, et juba praegu saavad Eesti noored lihtsalt kandideerida Norra kolledžitesse ja ülikoolidesse. Nimelt oli Norra esimene, kes andis meie tudengitele reaalselt toimiva teenusena võimaluse logida sisse süsteemi Studentweb, mida kasutatakse sealsetesse ülikoolidesse kandideerimisel. Heaks näiteks piiriülesest digikoostööst on ka see, et alates jaanuarist 2019 saavad soomlastest patsiendid Eestis viibides kodumaal väljastatud e-retsepti alusel ka meie apteekidest ravimeid osta.
Koostöö eesmärk on viia kõikide projektis osalevate riikide ametiasutused selleni, et nad liituksid süsteemiga ja avaksid oma teenused teiste riikide kasutajatele, muutes poliitilise tulevikuvisiooni seeläbi reaalsuseks.
Kõik see suurendaks märgatavalt Põhja- ja Baltimaade koostööd, hõlbustaks inimeste liikumist ning kasvataks piirkonna globaalset konkurentsivõimet. Paljudele, kes mitme Põhjala või Balti riigi vahel töist ja eraelu jagavad, on tegu kindlasti väga palju igapäevast elu lihtsustava ja mugavust lisava arenguga.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.
Toimetaja: Kaupo Meiel