Rahvuslik Liit edestas eurovalimistel Macroni tsentriste vähem kui ühe protsendipunktiga, mõlemad erakonnad saavad europarlamendis 23 kohta. 

Le Pen kinnitas valimisvõidu järel, et ei püüa Macronile 2017. aasta presidendivalimiste kaotuse eest kätte maksta.

Rahvuslik Liit kogus esialgsetel andmetel 23,53 protsenti ja Macroni erakond 22,47 protsenti häältest.

Le Peni ja Macroni erakonnad on saamas Euroopa Parlamendis esialgu mõlemad 23 kohta, näitavad ametlikud valimistulemused.

Pärast Suurbritannia lahkumist Euroopa Liidust saab Le Peni Rahvuslik Liit ühe koha juurde, Macroni partei kohtade arv jääb samaks. 

Prantsuse siseministeeriumi andmetel kogus Le Peni erakond europarlamendi valimistel 5,3 ja Macroni partei 5,1 miljonit häält. Prantsuse rohelised saavad europarlamendis 13, vabariiklased kaheksa ning vasakäärmuslased ja sotsialistid kuus kohta. 

Samas ei tähendaks selline valimistulemus rohkete parteidega poliitmaastikul Macronile nii suurt tagasilööki, kui tema kriitikud väita üritavad, sest tulenevalt Prantsusmaa valimissüsteemist, mis on nii parem- kui vasakäärmuslaste jaoks väga ebasoodne, ei liiguks Marine Le Peni Rahvuslik Liit või Jean-Luc Melenchoni vasakäärmuslik partei kuidagi lähemale võimule Prantsusmaal.

Seega Le Peni äsja tehtud üleskutse Macronile rahvusassamblee laiali saata ja erakorralised parlamendivalimised välja kuulutada, mingit olulist muutust Le Peni kasuks kaasa ei tooks. Samuti on presidendi kantselei juba teatanud, et mingit poliitilist kannapööret praegune valitsus ei kavanda.

Eurovalimiste tulemust eelmise korraga võrreldes aga Le Peni partei lausa kaotas toetust ehk parteil tegelikult ei õnnestunud kollavestide meeleavaldusi ja Macroni ebapopulaarsust enda kasuks pöörata.