Töökohtade üle kauplemine - nende hulgas Jean-Claude Junckeri asemele uue Euroopa Komisjoni presidendi leidmiseks - kestab tõenäoliselt mitu kuud, vahendas BBC.

Esimest korda ei ole suurtel tsentristlikel blokkidel Euroopa Parlamendis enamust, sest valimistel kasvatasid oma toetust rahvuslased, rohelised ja liberaalid. Selle tulemusel on EL rohkem killustunud, mis tähendab, et konsensuse leidmine võib olla varasemast raskem.

Arutelud algavad juba teisipäeval toimuval riigipeade õhtusöögil, kuid see ei pruugi lõppeda isegi väljavalitud kandidaatide nimekirjaga. Pigem arutavad liidrid poliitilist meeleolu ja hindavad erinevaid võimalikke kombinatsioone, et kindlustada ametikohtades tasakaal poliitiliste arvamuste, geograafia ja sugude osas.

Lisaks uuele Euroopa Komisjoni presidendile tuleb leida uued inimesed Euroopa Ülemkogu alalise eesistuja Donald Tuski, Euroopa Keskpanga presidendi Mario Draghi ning Euroopa Liidu välisasjade kõrge esindaja Federica Mogherini asemele.

Pärast pikki läbirääkimisi peavad uued tippametnikud asuma tööle 1. novembril, välja arvatud uus ülemkogu eesistuja, kes alustab 1. detsembril.

Aruteludes osaleb Brexiti edasilükkamise tõttu ka Suurbritannia ning kuigi teisipäevasel õhtusöögil osaleb ka Briti peaminister Theresa May, siis allikate sõnul Brexit kõne alla ilmselt ei tule.

2014. aastal valiti Juncker Euroopa Rahvapartei (EPP) kandidaadina komisjoni presidendiks, sest EPP võitis valimised. Seekord on aga EPP kandidaadil Manfred Weberil raskem seda kohta saada, sest tema bloki kohtade arv kukkus valimistega 751-kohalises parlamendis 217 kohalt 180-le. Weberit toetab Saksa kantsler Angela Merkel.

Brüsselis kohtuvad ka Euroopa parteide liidrid, et püüda leppida kokku komisjoni presidendi kandidaadis.

EL-i riikide liidrid peavad aga jõudma kompromissile nii üksteise kui ka europarlamendi saadikutega, kes lõpuks valiku peavad heaks kiitma.

Teisipäeval aga vihjas Euroopa Parlament pressiteates, et Euroopa Komisjoni presidendi võib valida nende inimeste hulgast, kes andsid endast ja oma programmist enne valimisi teada ning osalesid üle-Euroopalises kampaanias. See tähendab, et valiku võib teha ka kandidaatide hulgast, kes enne ei olnud tingimata ametlikult üles seatud kandidaadid.

Weberiga on siiani konkureerinud teiste hulgas vasaktsentrist Frans Timmermans ja liberaalide kandidaat Margrethe Vestager. Kuna rohelised ja liberaalid tugevdasid oma positsioone, siis nähakse Vestagerit võimaliku kompromisskandidaadina.

Ratas: Euroopa Komisjoni juht ei pea ilmtingimata olema üks tippkandidaatidest

Eesti peaminister Jüri Ratas ütles "Aktuaalsele kaamerale", et uus Euroopa Komisjoni juht ei pea olema üks valimiste esinumbritest.

"See on üks võimalus, aga ma arvan, et see ei peaks 100 protsenti nii olema, et ainult nende hulgast peaks tulema see kandidaat välja," märkis ta.

Küsimusele, kas see peaks olema Euroopa Rahvapartei (EPP), mis sai enim hääli, või sooviks ta Euroopa Komisjoni presidendina näha hoopis ALDE fraktsiooni esindajat, vastas Ratas nii: "Jah, loomulikult ALDE-l on oma kandidaat olemas, aga selge on ka see, et me peame seda vaatama tervikpildina ja tasakaaluna."

Eestist kuuluvad liberaale ja tsentriste ühendavasse ALDE-sse nii Ratase Keskerakond kui ka suurim opositsioonipartei Reformierakond.

Merkel ja Macron on eriarvamusel Junckeri mantlipärija küsimuses

Prantsusmaa ja Saksamaa liider on erimeelt Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri mantlipärija küsimuses. 

Euroopa Komisjoni presidendi Junckeri ametiaeg saab läbi 31. oktoobril. 

Prantsuse president Emmanuel Macron ütles teisipäeval tippkohtumisele saabudes, et tema eelistab Komisjoni eesotsas näha praegust konkurentsivolinikku Taanist Margrethe Vestagerit, prantslast Michel Barnieri, kes on juhtinud EL-i Brexiti läbirääkimisi Suurbritanniaga või vasaktsentristist Frans Timmermansi. 

Saksa kantsler Angela Merkel toetab Saksa poliitikut Manfred Weberit, kes on juhtinud Euroopa Parlamendi suurimat fraktsiooni Euroopa Rahvaparteid (EPP) alates 2014. aastast. 

"Mina kui EPP perekonna liige toetan muidugi Manfred Weberit," ütles Saksa valitsusjuht. 

Äsjaste Euroopa Parlamendi valimiste tulemused andsid senisest killustatuma europarlamendi, ehkki euroskeptikute ja paremäärmuslaste tugev esiletõus jäi ära. Senisest enam on aga parlamendis võimu liberaalidel ja rohelistel.

Varasemates parlamentides oli Sotsialistidel ja Demokraatidel (S&D) ja konservatiivide Euroopa Rahvaparteil (EPP) parlamendis piisavalt kohti, et enamus moodustada. Nüüd tuleb neil toetuda Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidule (ALDE) või rohelistele.