Kokkuvõtlikult öeldes - hoolimata teatavatest edulugudest Itaalias ja Prantsusmaal, jäi palju räägitud euroskeptikute hiidlaine ära. Uus Euroopa Parlament on selgelt Euroopa Liidu meelne, küll aga varasemast palju rohkem killustatud.

Käesolevas artiklis on lühike ülevaade sellest, kuidas möödusid eurovalimised teistes liikmesriikides. Lisaks on välja toodud olulisemad küsimused, mis selle aasta eurovalimisi iseloomustasid.

Euroopa Parlamendi valimiste ja valimistulemuste ametlikuks veebileheks oli www.election-results.eu.

Otseülekanne tulemuste avalikustamisest: 

Põhjalikumaid ülevaateid, sh otseblogisid pakkusid välismaistest väljaannetest näiteks Politico, Europe Elects, Euractiv, BBC ja Guardian.

Osades liikmesriikides toimusid valimised juba varem, kuid tulemusi sai hakata avaldama alles pärast kõikide EL-i valimisjaoskondade sulgemist ehk alates kella 23 Brüsseli aja järgi (22 Eesti aja järgi). 23. mail toimusid eurovalimised Hollandis, 24. mail Iiri vabariigis ja Tšehhi Vabariigis. Läti, Malta ning Slovakkia eurovalimised toimusid 25. mail. Ülejäänud riikides toimusid eurovalimised Eestiga samal päeval ehk pühapäeval, 26. mail. Valimas käimine oli seaduse järgi kohustuslik Belgias, Bulgaarias, Küprosel, Kreekas ja Luksemburgis.

Euroopa Parlamendi valimiste kohta avaldatud kõige uuema prognoosi kohaselt jääb Euroopa Rahvapartei 179 mandaadiga parlamendi suurimaks fraktsiooniks.

Suuruselt teisena püsiksid sotsiaaldemokraadid (PES) 150 kohaga. Samas on need mõlemad fraktsioonid kohti kaotamas.

Kolmandaks on 107 mandaadiga tõusmas Euroopa demokraatide ja liberaalide liit (ALDE) koos Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni erakonnaga.

Seega on kolmel suurimal erakonnal 751-kohalises parlamendis enamus, kuid vaid juhul, kui neil õnnestub kokku leppida ühises programmis.

Rohelistele lubab prognoos paarikümmet lisakohta ja suuruselt neljanda fraktsiooni positsiooni 70 kohaga.

Suure tõusu on paljudes riikides teinud ka erakonnad, mida on nimetatud rahvuskonservatiivideks, paremäärmuslasteks ja/või euroskeptikuteks. Kuid nendel jõududel on käsil uue fraktsiooni moodustamine ja osadel parteidel ka fraktsiooni vahetamine ning seega selgub lõplik pilt ilmselt alles pärast valimisi.

Milline on valimisaktiivsus võrreldes 2014. aastaga?

2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel oli valimisaktiivsus 42,54 protsenti, mis oli ajaloo madalaim tulemus. Valimisaktiivsus on alates esimestest otsevalimistest saadik järjekindlalt langenud. Käesoleval aastal näitasid aga prognoosid, et esimest korda ajaloos võib valimisaktiivsus kasvada ja seda isegi olulisel määral.

Näiteks Saksamaa, Prantsusmaa, Hispaania ja Poola puhul oli juba alguses kindel, et valimisaktiivsus on tõusnud.

Euroopa Parlamendi eestkõneleja andmetel on 27 liikmesriigi valimistel osalus lähenemas 51 protsendile, mis on kõrgeim viimase paarikümne aasta jooksul.

Milline fraktsioon juhtrolli saab?

Arvamusküsitlused näitasid ja hilisemad tulemused kinnitasid, et seni peamisteks fraktsioonideks olnud paremtsentristlik Euroopa Rahvapartei (EPP) ning vasaktsentriste koondav Sotsiaaldemokraatide ja Demokraatide fraktsioon (S&D) kaotavad märkimisväärselt kohti. Kusjuures hääli kaotati nii parem- ja vasakäärmuslastele kui ka tsentristlikele liberaalidele ja rohelistele. See tähendab, et tulevase Euroopa Komisjoni moodustamine ei pruugi kulgeda kaugeltki nii lihtsalt kui varem.

Senine Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker kuulub Euroopa Rahvaparteisse ning pikka aega peeti tema mantlipärijaks samuti EPP tippkandidaati, sakslast Manfred Weberit. Kuid see ei pruugi enam nii minna, sest kindlasti soovivad endale EL-i meelse koalitsiooni moodustamises suuremat sõnaõigust jõud ühendanud liberaalid (ALDE) ja sellega koostööd tegevad Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni erakond.

Sellele juhtis tähelepanu ka Politico, et olukorras, kus EPP ja parempopulistid omavahel valijate häälte pärast võistlevad ning vasakpoolsed, liberaalid ja rohelised jõud ühendavad, võib järgmine Euroopa Komisjon olla pigem vasaktsentristlik.

Euroopa demokraatide ja liberaalide liidu (ALDE) hinnangul ilmneb prognoosidest selgelt, et Euroopa Parlamendis on kujunemas uus võimutasakaal ning kaua domineerinud Euroopa Rahvapartei ja sotsialistide rühmad peavad palju rohkem võimu jagama.

ALDE liider Guy Verhofstadt ütles, et tema fraktsioon, millele on jõudu lisanud Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni tsentristlik La République En Marche, saab olema kaalukeeleks läbirääkimistel töötava enamuse moodustamiseks ja Euroopa Komisjoni uue presidendi toetamiseks.

Verhofstadti sõnul peavooluparteidel enam enamust ei ole ning see tähendab omakorda, et kindel euroopameelne enamus ei ole ilma ALDE-ta ja teiste euroopameelsete erakondadega, nagu rohelised, võimalik.

Kas euroskeptikud ja erinevad nn populistid ja äärmuslased saavad oluliselt suurema rolli?

Palju on räägitud sellest, et käesolevatel eurovalimistel teevad erinevad euroskeptilised jõud ning parem- ja vasakäärmusklasteks nimetatud erakonnad senisest parema tulemuse. Erakonna Liiga juht ning Itaalia asepeaminister Matteo Salvini on teinud algatuse, mille kohaselt peaksid tema aatekaaslased, sealhulgas Marine Le Peni erakond Prantsusmaalt, looma uues Euroopa Parlamendis uue ja suurema fraktsiooni.

Erakonnad, mida kriitikud on nimetanud paremäärmuslikeks või parempopulistlikeks, kuuluvad senises Euroopa Parlamendis kolme fraktsiooni, kuhu kuulub samal ajal ka neist palju mõõdukamaid erakondi.

Rahvaste ja Vabaduste Euroopa fraktsiooni (ENF) kuuluvad Salvini Liiga, Le Peni Prantsuse Rahvuslik Liit, Austria Vabaduspartei ja Hollandi Vabaduspartei.

Euroopa Konservatiivide ja Reformistide (ECR) liikmeteks on teiste seas Briti võimuerakond Konservatiivne Partei, Poola valitsuspartei Õigus ja Õiglus (PiS), Taani Rahvapartei, Rootsi Demokraadid ja Põlissoomlased. Nende seast on Salvini algatuse vastu huvi üles näidanud hetkel Taani Rahvapartei ja Põlissoomlased.

Vaba ja Otsedemokraatliku Euroopa fraktsiooni (EFDD) liikmeteks on aga näiteks Alternatiiv Saksamaale (AfD) ja Suurbritannia Brexiti Partei (Ühendkuningriigi Iseseisvuspartei (UKIP) endise juhi Nigel Farage'i uus partei - Toim.). Sellest seltskonnast on Salviniga liitumas AfD. Samal ajal kuulub sellesse fraktsiooni näiteks hetkel pigem vasakpopulistlikuks nimetatud Viie Tähe Liikumine (M5S), Itaalia teine praegune võimupartei.

Äärmuslikeks või populistlikeks või Kremli-meelseteks on avalikkuses nimetatud ka mitmeid vasakpoolseid erakondi, näiteks erakonda Die Linke Saksamaalt.

Seega on veel vara öelda, millise koosseisuga fraktsiooni või fraktsioonid euroskeptikute poolt uues europarlamendis moodustatakse. Samuti pole veel teada, millise otsuse teeb Ungari peaministri Viktor Orbani erakond Fidesz, mis hetkel küll kuulub EPP-sse, kuid mille liikmesus on seal peatatud. Lõpuks sõltub kõik ka valimistulemusest.

Kindel on aga see, et Salvini algatuse puhul on võimalike liikmete seas märgata mitmetes küsimustes erimeelsusi, eriti silmatorkavad on näiteks erinevad seisukohad Venemaa teemal.

Salvini ütles esmaspäeval, et loodab Euroopa Parlamendi teiste fraktsioonide parempoolsete ja samamoodi mõtlevate saadikute ühinemist oma blokiga ning seab eesmärgiks 150-liikmelise fraktsiooni moodustamise. 

Salvini avaldas lootust, et Briti uus Brexiti Partei eesotsas Nigel Farage'iga ja Ungari peaministri Viktor Orbani Fideszi saadikud lahkuvad oma senistest fraktsioonidest ja ühinevad Rahvaste ja Vabaduste Euroopa rühmitusega, kuhu teiste seas kuuluvad Prantsuse ja Saksa paremäärmuslikud erakonnad. 

Salvini ütles, et fraktsiooni peaks kuuluma vähemalt sada saadikut, kuid eesmärk on suurendada see 150 liikmeni, kui ühineksid ka Tšehhi, Soome, Rootsi, Taani ja Hispaania erakonnad ning "kõik saaksid üle kadedusest, sümpaatiatest ja antipaatiatest". 

Milline saab olema eurovalimiste tulemuse mõju mõne liikmesriigi sisepoliitikale?

Mitmetes liikmesriikides võib eurovalimistel olla oluline mõju ka siseriiklikule poliitikale. Kindlasti vaadatakse tulemust tähelepanelikult Austrias, kus äsja
lagunes skandaali tagajärjel paremtsentristide ja paremäärmuslaste valitsuskoalitsioon. Prantsusmaal üritavad president Macroni vastased valimistulemust jõuliselt tema vastu tõlgendada. Kreeka peaminister Alexis Tsipras on Reutersi andmetel juba kaalumas erakorralisi parlamendivalimisi.

Loomulikult on suur ja varasemast palju olulisem mõju Suurbritannias, kus eurovalimisi esialgsete plaanide järgi ei peaks üldse enam toimuma.

Paljudes riikides toimusid samal päeval ka muud valimised või rahvahääletused

Lisaks eurovalimistele toimuvad mitmetes liikmesriikides ka erinevad kohalikud valimised või rahvahääletused. Näiteks Leedus valiti ka presidenti, kelleks sai parteitu Gitanas Nauseda.

Belgias valiti ka parlamenti ja regionaalseid rahvaesindajaid ning Rumeenias küsiti rahva arvamust vastuolulise justiitsreformi kohta.

Liikmesriikide nimekiri, sulgudes on kohtade arv europarlamendis:

Austria (18):

Austria kantsleri Sebastian Kurzi konservatiivne Rahvapartei (ÖVP) on võitmas Euroopa Parlamendi valimisi, skandaali sattunud Vabaduspartei (FPÖ) jääb ilmselt kolmandaks, vahendas Austria meedia pühapäeval arvamusküsitlusete tulemusi. 

Kohad europarlamendi fraktsioonide alusel jagunevad järgnevalt: EPP 7, S&D 5, ENF 3, rohelised 2, ALDE 1.

Küsitlused prognoosid ÖVP-le 34,5 protsenti häältest, mida on seitse protsenti rohkem kui eelmistel europarlamendi valimistel 2014. aastal. FPÖ-le ennustasid küsitlused 19,7-protsendise häältesaagiga kolmandat kohta. Eelmistel eurovalimistel kogus erakond 17,5 protsenti häältest.

Teise tulemusena teevad küsitluste põhjal 23,5 protsendiga häältest sotsiaaldemokraadid (SPÖ), jäädes oma viie aasta tagusele tulemusele alla poole protsendipunktiga.

Rohelised koguvad 13,5 protsenti häältest ehk protsendi jagu vähem kui eelmistel eurovalimistel ja liberaalset erakonda NEOS toetab kaheksa protsenti valimas käinutest.

Europarlamendi saadikukohtada osas tähendaks prognooside realiseerumine, et ÖVP saab seitse kohta (+2), FPÖ ja rohelised saaksid vastavalt kolm (-1) ja kaks (-1) ning rohelised säilitaksid oma ainsa koha.

Tulemused põhinevad Austria uuringufirmade alates teisipäevast läbi viidud küsitlustel, mille tellisid mitu meediaväljaannet.

Austria rahvusringhäälingu ÖRF hinnangul võib valimisaktiivsus ületada 50 protsenti.

Kurz avaldas Viinis ajakirjanikele lootust, et tema konservatiivne ÖVP säilitab oma positsiooni suurima arvu europarlamendi saadikutega Austria erakonnana.

Austrias on europarlamendi valimised muutunud usaldushääletuseks valitsuse üle pärast seda, kui Kurzi koalitsioonipartner FPÖ oli sunnitud skandaali tõttu valitsusest lahkuma.

Belgia (21)

Belgias olid pühapäeval parlamendi-, kohalikud ja Euroopa Parlamendi valimised.

Kohad europarlamendi fraktsioonide alusel jagunevad järgnevalt: EPP 4, ALDE 4, S&D 3, rohelised 3, ECR 3, ENF 3, GUE/NGL 1.

Bulgaaria (17)

Peaminister Bojko Borissovi erakond GERB on Bulgaarias eurovalimisi võitmas. GERB saaks prognoosi kohaselt kuni 32 protsenti häältest, peamiseks opositsioonijõuks olevad sotsialistid kuni 25 protsenti häältest.

Kohad europarlamendi fraktsioonide alusel jagunevad järgnevalt: EPP 7, S&D 5, ALDE 3, ECR 2.

Horvaatia (11)

Horvaatias on valitsev konservatiivne erakond HDZ saamas 11 Horvaatiale määratud kohast neli. Peamiseks opositsiooniparteiks olevad sotsiaaldemokraadid võidavad kolm kohta. Euroskeptilised väikeparteid, mida on kolm, saavad igaüks ühe koha. EL-i meelsed liberaalid saavad ka ühe koha.

Kohad europarlamendi fraktsioonide alusel jagunevad järgnevalt: EPP 4, S&D 3, ALDE 1, ECR 1, fraktsioonitud 2.

Küpros (6)

Küprose kuuest kohast on minemas EPP-le kaks, GUE/NGL fraktsioonile kaks ja sotsiaaldemokraatidele (S&D) kaks.

Tšehhi Vabariik (21)

Tšehhi Vabariigi puhul on kõige tähelepanuväärsemaks asjaoluks see, et valimisaktiivsus jäi ikkagi taas kord alla 30 protsendi.

Kohad jagunevad nii: ALDE 6, EPP 5, ECR 4, ENF 2, GUE/NGL 1, fraktsioonitud 3.

Taani (13)

Taanis on Euroopa Parlamendi valimiste võitjaks tõusmas esialgsete tulemuste kohaselt sotsiaaldemokraadid, kes võtavad 22,90 protsenti ehk pea neljandiku häältest ja kolm kohta.

Teisel kohal on Liberaalne Partei 20,50 toetusprotsendiga, mis tähendab samuti kolme kohta.

Taani Rahvapartei on saamas 13,20 protsenti häältest ehk kaotamas pea poolt varasemast toetusest ja võtmas kaks kohta.

Taanis on valimisaktiivsus tõusnud eurovalimistel kõige kõrgemaks ja esialgsetel andmetel käis valimas koguni 66 protsenti hääleõigusega kodanikest.

Eesti (6)

Euroopa Parlamendi valimiste aktiivsus Eestis oli esialgsetel andmetel 37,3 protsenti.

Eestist lähevad praeguse seisuga europarlamenti Marina Kaljurand (SDE), Andrus Ansip ja Urmas Paet (mõlemad Reformierakond, Yana Toom (Keskerakond), Jaak Madison (EKRE) ja Sven Mikser (SDE). Pärast Brexitit Eestile määratud üks koht läheks Riho Terrasele (Isamaa). Eurovalimised võitis Reformierakond, kuid kõige rohkem hääli kogus sotsiaalmdekokraat Marina Kaljurand.

Soome (13)

Soomes läks nii, nagu arvamusküsitlused prognoosisid. Ehk tulemused on äsjastest parlamendivalimistest mõnevõrra erinevad ning esikoha sai parlamendivalimistel kolmandaks jäänud Koonderakond, mis kuulub EPP-sse, vahendas Yle.

Koonderakonnale jääb europarlamendis alles kolm mandaati, sotsiaaldemokraatidele kaks. Rohelised saavad uude Euroopa Parlamenti samuti kaks kohta ehk ühe senisest enam. Kaks mandaati ehk ühe praegusest vähem saab Keskerakond ning senised kaks mandaati säilitavad Põlissoomlased. Nii Vasakliit kui Rootsi Rahvapartei saavad europarlamenti nagu praegugi ühe koha.

Soome lähetab europarlamenti 13 saadikut.

Peamisteks häältemagnetiteks olid sotsiaaldemokraatide Eero Heinäluoma 128 113, roheliste Ville Niinistö  111 598 ja Põlissoomlaste Laura Huhtasaari 92 585 häälega.

Prantsusmaa (74)

Euroopa Parlamendi valimised Prantsusmaal kujunesid eelkõige usaldushääletuseks president Emmanuel Macronile. Viimased arvamusküsitlused näitasid äärmiselt tasavägist seisu presidendi partei ja Marine Le Peni Rahvusliku Liidu vahel, lubades viimasele väikest võitu.

Esialgsete tulemuste kohaselt ongi Le Peni erakond saamas Macroni ees esikohta - Rahvuslik Liit kogus esialgsetel andmetel 23,53 protsenti ja Macroni erakond 22,47 protsenti häältest.

Le Peni ja Macroni erakonnad on saamas Euroopa Parlamendis esialgu mõlemad 23 kohta, näitavad ametlikud valimistulemused.

Pärast Suurbritannia lahkumist Euroopa Liidust saab Le Peni Rahvuslik Liit ühe koha juurde, Macroni partei kohtade arv jääb samaks. 

Prantsuse siseministeeriumi andmetel kogus Le Peni erakond europarlamendi valimistel 5,3 ja Macroni partei 5,1 miljonit häält. Prantsuse rohelised saavad europarlamendis 13, vabariiklased kaheksa ning vasakäärmuslased ja sotsialistid kuus kohta. 

Samas ei tähendaks selline valimistulemus rohkete parteidega poliitmaastikul Macronile nii suurt tagasilööki, kui tema kriitikud väita üritavad, sest tulenevalt Prantsusmaa valimissüsteemist, mis on nii parem- kui vasakäärmuslaste jaoks väga ebasoodne, ei liiguks Marine Le Peni Rahvuslik Liit või Jean-Luc Melenchoni vasakäärmuslik partei kuidagi lähemale võimule Prantsusmaal.

Seega Le Peni äsja tehtud üleskutse Macronile rahvusassamblee laiali saata ja erakorralised parlamendivalimised välja kuulutada, mingit olulist muutust Le Peni kasuks kaasa ei tooks. Samuti on presidendi kantselei juba teatanud, et mingit poliitilist kannapööret praegune valitsus ei kavanda.

Eurovalimiste tulemust eelmise korraga võrreldes aga Le Peni partei lausa kaotas toetust ehk parteil tegelikult ei õnnestunud kollavestide meeleavaldusi ja Macroni ebapopulaarsust enda kasuks pöörata.

The most important thing to remember about the #France result in #EUelections2019: Marine Le Pen and National Rally went backwards. They will drop from 25% of vote to 23%, and failed to make anything of Yellow Jackets opportunity. That's a loss, whether she edged Macron on not

— Ryan Heath (@PoliticoRyan) May 26, 2019

Veelgi tähelepanuväärsem on aga see, et aastakümneid kaheks põhiparteiks olnud erakonnad - paremtsentristlik Vabariiklased ja sotsialistid - on endiselt madalseisus.

Saksamaa (96)

Saksamaal prognoosivad arvamusküsitlused võitu kantsler Angela Merkeli Kristlik-Demokraatlikule Liidule (CDU) ja selle Baieri sõsarparteile CSU, kuid erakonna häältesaak tõotab jääda ajaloo nõrgimaks.

CDU kogub lävepakuküsitluste andmeil 28,60 protsenti häältest, kristlike demokraatide koalitsioonipartnerile Sotsiaaldemokraatlikule Parteile (SPD) ennustavad küsitlused 15,30 protsendiga samuti seni halvimat tulemust.

Teise tulemuse teevad rohelised, kes koguvad ilmselt 20,90 protsenti häältest, näitasid avalik-õiguslike ringhäälingute ARD ja ZDF tellitud lävepakuküsitlused.

Euroskeptiline Alternatiiv Saksamaale (AfD) peaks koguma 10,80 protsenti häältest, mida on 2014. aasta 7,1 protsendiga kolme ja poole protsendipunkti jagu enam.

Saksamaa lähetab Euroopa Liidu liikmesriikidest Euroopa Parlamenti kõige rohkem saadikuid - 96.

Samal ajal on palju juhitud tähelepanu sellele, et Euroopa Rahvapartei tippkandidaadiks olev sakslane Manfred Weber ei oma täitevvõimu kogemust ega ka märkimisväärset poliitilist karismaatilisust.

Weber juba tunnistas, et häältesaak on loodetust väiksem.

Kreeka (21)

Kreekas võidab Euroopa Parlamendi valimised konservatiivne opositsioonipartei Uus Demokraatia, näitavad esialgsed tulemused.

Uus Demokraatia kogub prognooside järgi 33 protsenti häältest vasakradikaalse võimupartei Syriza 24 protsendi vastu.

Sotsialistlik Liikumine Muutuse Eest kogub 7,7 ning paremäärmuslik Kuldne Koidik ja Kommunistlik Partei vastavalt 4,5 ja 5,5 protsenti häältest, selgus küsitlustulemustest.

Reutersi teatel on peaminister Alexis Tsiprasel valimistulemuse tõttu plaanis kutsuda esile erakorralised valimised.

Ungari (21)

Ungari peaministri Viktor Orbani erakond Fidesz on saavutamas Euroopa Parlamendi valimistel ülekaalukalt võitu, ilmnes esialgsetest tulemustest, kui kokku oli loetud 98 protsenti häältest.

Fideszi on saamas 52 protsenti häältest. Teisel kohal on vasakpartei Demokraatlik Koalitsioon (DK) 16,3 protsendiga.

Vasakpartei Sotsialistid (MSZP) on saamas 6,6 protsenti häältest.

Jobbiku toetus paistab samas olevat langenud 15 protsendilt 6,5 protsendile. Samuti on langenud roheliste toetus, kes kaotavad tõenäoliselt oma ainsa koha.

Valimisosaluseks oli 41,7 protsenti võrreldes 2004. aasta 38,5 protsendiga.

Endiselt on selgusetu, millisesse fraktsiooni peaminister Orbani erakond uues europarlamendis kuuluma hakkab, sest senise kodufraktsiooni ehk Rahvaparteiga (EPP) on Orban hetkel tülis ja liikmesus seal peatatud.

Iiri Vabariik (11)

Iirimaal peetavad Euroopa Parlamendi valimised võidab peaminister Leo Varadkari Euroopa Liidu meelne võimuerakond Fine Gael, selgus juba reede hilisõhtul lävepakuküsitluse tulemustest.

Itaalia (73)

Itaalias näitavad prognoosid, et asepeaminister Matteo Salvini Liiga saab sellise tulemuse, mis võimaldab tal olla endiselt uue rahvuskonservatiivse fraktsiooni peamiseks algatajaks.

Liiga poolt hääletas 27-31 protsenti valimas käinutest, ilmnes lävepakuküsitlusest.

Selle koalitsioonipartner Viie Tähe Liikumine jäi alla ka vasaktsentristlikule Demokaatlikule Parteile, keda toetas 21-25 protsenti hääletanuist.

Läti (8)

Lätis võitis Euroopa Parlamendi valimised Uus Ühtsus, mida keskvalimiskomisjoni esialgsetel andmetel toetas 26,24 protsenti valijaist. 

Üksmeel kogus valimistel 17,45 protsenti, Rahvusliit 16,4 protsenti, erakond Arengu Eesti 12,42 protsenti ja Läti Vene Liit 6,24 protsenti häältest. 

Uus Ühtsus, Harmoonia ja Rahvusliit saavad europarlamendis kaks ning Areengu Eesti ja Läti Vene Liit ühe mandaadi.

Kesvalimiskomisjoni teatel osales valimistel 33,6 protsenti valimisõiguslikest kodanikest. 

Leedu (11)

Leedulased valisid pühapäeval nii presidenti kui ka esindajaid Euroopa Parlamenti.

Presidendivalimiste teises voorus olid vastamisi konservatiivse Isamaaliidu-Leedu Kristlike Demokraatide kandidaat, endine rahandusminister Ingrida Šimonyte ja sõltumatuna kandideeriv majandusteadlane Gitanas Nauseda. Veenva võidu sai viimane.

Eksperdid märgivad, et leedulased, kes näevad EL-is jõukuse ja julgeoleku allikat, ei ole kaasa läinud Euroopas pead tõstnud euroskeptitsismi ja ja populismiga. Nii 44-aastane Šimonyte kui 55-aastane Nauseda on euroopameelsed paremtsentristid.

Euroopa Parlamendi valimistel osales 16 kandidaatide nimekirja, mille on esitanud erakonnad ja ühiskondlikud komiteed. Ühtekokku valitakse Leedust europarlamenti 11 saadikut. Need kohad peaksid fraktsioonide raames minema järgnevalt - EPP 3, S&D 2, rohelised 2, ALDE 2, ECR 1 ning 1 fraktsioonita koht.

Luksemburg (6)

Luksemburgi kuus kohta lähevad jagamisele nii: ALDE 2, EPP 2, S&D 1, rohelised 1.

Malta (6)

Malta kuuest kohast on neli minemas sotsiaaldemokraatidest (S&D) poliitikutele ja kaks EPP-sse kuuluvatele kandidaatidele.

Holland (26)

Hollandis on neljapäeval toimunud Euroopa Parlamendi valimisi üllatuslikult võitmas vasakpoolsed, edestades peaminister Mark Rutte erakonda ja tõusuteel olnud populiste.

Märkimisväärne on ka see, et nn parempopulistlikku suunda olid esindamas kaks omavahel konkureerivat jõudu - Thierry Baudet' juhitav Demokraatia Foorum ja Geert Wildersi Vabaduspartei.

Euroopa Komisjoni aseesimehe Frans Timmermansi sotsiaaldemokraadid võidavad 26-st Hollandile europarlamendis eraldatud kohast kuus, vahendas rahvusringhääling NOS uuringufirma Ipsos küsitlust.

Rutte liberaalid saavad neli ja Baudet' juhitav parempoolne Demokraatia Foorum neli kohta.

Valimiste eel korraldatud arvamusuuringud tõotasid nii Baudet' kui Rutte erakonnale viit kohta ning mehed pidasid kolmapäeval maha tulise teledebati, mille keskmes oli muu hulgas immigratsioon.

Nelja kohta prognoositakse ka euroopameelsetele kristlikele demokraatidele ja kolme rohelisele Groenlinksile.

Baudetile hääli kaotanud islamivastane Geert Wildersi Vabaduspartei saab europarlamendis senise kolme asemel vaid ühe koha.

Holland ja Brexiti kursil Ühendkuningriik alustasid esimestena neli päeva kestvaid Euroopa valimisi, kus populistidele on prognoositud märkimisväärset edu.

"Selge enamus Hollandis soovib, et Euroopa Liit mängiks jätkuvalt rolli," ütles Timmermans NOS-ile.

Timmermansi sõnul mõistab ta, et kõikjal Euroopas on vajadus teistsuguse EL-i järele, mis võitleks jõulisemalt kliimamuutustega, teeks koostööd sotsiaaltasandil ja sunniks suurettevõtteid rohkem makse maksma.

Hollandi valmisaktiivsuseks kujunes 41,8 protsenti, mis on 4,5 protsenti kõrgem kui viis aastat tagasi.

Poola (51)

Poolas võitis europarlamendi valimistel konservatiivne valitsuspartei Õigus ja Õiglus (PiS), selgus esmaspäeval peaaegu lõplikest tulemustest.

Kui laekunud olid ametlikud andmed 99,31 protsendist valimisjaoskonadest, toetas PiS-i 45,56 protsenti hääletanutest. See tähendab erakonnale Euroopa Parlamendis 27 kohta 51-st, mis Poolale kuuluvad.

Euroopa Koalitsioon, mis ühendab opositsioonierakondi eesotsas liberaalse Kodanikuplatvormiga (PO), on saamas 38,3 toetusprotsenti ehk 22 kohta.

"Me võitsime, kuid tulemusega, mis sunnib meid sügiseste parlamendivalimiste eel kõvasti tööd tegema," ütles erakonna esimees Jaroslaw Kaczynski Varssavis.

Ülejäänud parlamendikohad kuuluvad parteile Kevad, mis kogus 6,04 protsenti häältest.

Parempopulistid ei suutnud ületada Euroopa Parlamenti pääsemiseks vajalikku viieprotsendist valimiskünnist.

Poolas toimuvad veel sel aastal olulised parlamendivalimised ning senine parempoolne võimupartei Õigus ja Õiglus (PiS) on olnud tugeva surve all. Muuhulgas on neile tekkinud ka paremtiival konkurent, kes võib neilt valijate hääli ära võtta. Eurovalimiste tulemus aga annab võimuparteile lootust ning on opositsioonile tagasilöögiks.

Portugal (21)

Välismeedia on pööranud tähelepanu sellele, et Portugal on üks neist liikmesriikidest, kus nn populistlikud ja euroskeptilised erakonnad pole mingi märkimisväärse jõuna esile kerkinud.

Esialgsed tulemused näitavad, et juhtimas on võimul olevad sotsialistid.

Rumeenia (32)

Rumeenias saadab Euroopa Parlamendi valimistel edu euroopameelseid erakondi paremtsentristlikku Rahvuslikku Liberaalerakonda ja tsentristlikku USR-PLUS, mis on lävepakuküsitluste kohaselt kahepeale võtmas rohkem kui 50 protsenti. 

Võimul olevate sotsiaaldemokraatide (PSD) toetus on aga varasemaga võrreldes langenud ehk jäämas 25,8 protsendi tasemele.

Slovakkia (13)

Slovakkia kohad jagunevad nii: EPP 4, S&D 3, ALDE 2, ECR 2, fraktsioonitud 2.

Sloveenia (8)

Sloveenias annavad kaks parteid SDS+SLS ja NSi EPP-le kokku neli kohta, sotsiaaldemokraadid saavad kaks kohta ja ALDE ühe koha.

Hispaania (54)

Hispaania peaminister Pedro Sanchez loodab Euroopa Parlamendi ja Hispaania kohalikelt ning regionaalvalimistelt pühapäeval "poliitilist stabiilsust" oma riigi jaoks. 

Esialgsed tulemused ennustavad Hispaanias Sancheze Sotsialistlikule Töölisparteile (PSOE) europarlamendi valimistel võitu ja see on saamas 33 toetusprotsenti ehk 20 kohta. Teisel kohal on konservatiivne Rahvapartei (PP) 20 protsendiga.

Uue parempopulistliku erakonna Vox toetus kerkis veidi üle kuue protsendi.

Rootsi (20)

Rootsis säilitasid sotsiaaldemokraadid oma juhtpositsiooni ja kogusid pühapäevastel Euroopa Parlamendi valimistel 23,6 protsendise toetuse, mis tähendab viie mandaadi säilitamist europarlamendis.

Mõõdukas Koalitsioonipartei ehk moderaadid parandas selgelt oma tulemust ning võitis 16,8 protsenti häältest. Uues parlamendis saavad nad kolme koha asemel neli.

Rändevastaste Rootsi Demokraatide toetus kerkis 15,4 protsendini, samas kui see eelmistel eurovalimistel oli 9,7 protsenti. Erakonna mandaatide arv kerkis kahelt kolmele.

Rohelised kogusid vaid 11,4 protsendise toetuse ning nende esindus europarlamendis kukkus neljalt kahele.

Liberaalidel, kelle poolt hääletas napilt üle nelja protsendi valimas käinuist, säilitas oma ainsa mandaadi, feministide partei jäi aga sellest ilma.

Kohad jagunevad nii: EPP 6, S&D 5, ALDE 3, ECR 3, rohelised 2, GUE/NGL 1.

Ühendkuningriik (73)

Suurbritannias on esialgsete tulemuste kohaselt edu saatmas Nigel Farage'i Brexiti Parteid, mis on saamas rohkem kui 31,6 protsenti häältest.

Teisele kohale on jäämas liberaaldemokraadid, kelle toetus on viimastel andmetel 20,3 protsendi kandis. Tööpartei järgneb 14,1 protsendiga.

Peaminister Theresa May konservatiivide toetus on jäämas 9,1 protsendi kanti, mis asetab nad koguni viiendale kohale.

"Paistab väga hea. Näib, et Brexiti parteile on tulemas suur võit," ütles Farage.

May väljendas esmaspäeval sügavat pettumust Euroopa Parlamendi valimiste tulemuste üle.

"Konservatiivide jaoks väga suure pettumuse toonud õhtu," kirjutas May Twitteris. "See näitab vajadust jõuda Brexiti osas kokkuleppele, loodan siiralt, et tulemused panevad parlamendi mõtlema."

Ühendkuningriigis on eurovalimised olnud alati protestivalimised, mida kohalikud valijad pole eriti oluliseks pidanud. Seoses Brexiti venimisega on aga seekordsed valimised eriti protestihõngulised ning kindla võidu pidi juba prognooside kohaselt võtma eurosaadik Nigel Farage'i uus erakond Brexiti Partei. Häältesaaki kasvatasid ka selgelt EL-i meelsed liberaaldemokraadid. Seevastu kaks suurparteid - Konservatiivne Partei ja Tööpartei - pidid aga leppima tõsise tagasilöögiga.

Samas tasub meeles pidada, et Brexiti hilinemise tõttu toimuvate eurovalimiste tulemust ei maksa mingil juhul liiga palju tõlgendada, kui jutt käib võimalikest Briti parlamendivalimistest. Seega väited, justkui võiks Farage unistada juba peaministri ametist, ei ole hetkel kuidagi asjakohased. Tuletagem kas või meelde, et ka 2014. aasta eurovalimistel võitis Suurbritannias Farage, tookord Ühendkuningriigi Iseseisvuspartei (UKIP) eesotsas.

A bit of history: how British parties have fared in every EU election to date. pic.twitter.com/xqkf9rBT1w

— Ian Jones (@ian_a_jones) May 26, 2019

Kuna eurovalimisi tuli Suurbritannial korraldada mõnevõrra ootamatult, tähendas see ka seda, et oli korralduslikke probleeme.

Suurbritannia valitsust tahetakse sellel teemal isegi kohtusse kaevata, kirjutab Guardian.

Guardiani info kohaselt saadeti mitmeid Euroopa Liidu kodanikke valimisjaoskondadest minema ja nende nimed olid valimisnimekirjast maha tõmmatud. Välismaal elavad britid teatasid omakorda, et teade hääleõiguse kohta saabus vaid mõned päevad enne valimisi või ei tulnud seda üldse.

Briti Tööpartei majandusküsimuste kõneisik John McDonnell ütles esmaspäeval, et erakond peaks kaaluma Brexiti küsimuse "tagasi rahvale viimist". 

McDonnell kirjutas Twitteris, et leiboristid "ei saa eurovalimiste viletsa tulemuse osas silmi kinni pigistada".

Kõneisik hoiatas, et Suurbritanniat ähvardab oht, et peaminister Theresa May järel saab valiutsusjuhiks "äärmuslik Brexiti toetaja" ning et väljavaade leppeta Brexitist muutub üha tõenäolisemaks.

McDonnell rõhutas, et leiboristid peavad ühendama partei ja rahva ning andma küsimuse "uuesti rahvale hääletuseks".

Leiboristide liidrit Jeremy Corbyni on kritiseeritud ebamäärasuse eest küsimuses, kas ta toetab uue referendumi korraldamist või Euroopa Liidust lahkumist. 

SENINE EUROOPA PARLAMENT

Senises Euroopa Parlamendis on 750 +1 kohta.

Euroopa Komisjoni toetavad fraktsioonid (472):

Euroopa Rahvapartei (EPP) fraktsioon - 217 kohta;

Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon (S&D) - 186;

Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon (ALDE) - 68;

Opositsiooni fraktsioonid (278):

Euroopa Konservatiivide ja Reformistide fraktsioon (ECR) - 76;

Roheliste/Euroopa Vabaliidu fraktsioon (Greens-EFA) - 52;

Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete/Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsioon (GUE-NGL) - 52;

Vaba ja Otsedemokraatliku Euroopa fraktsioon (EFDD) - 42;

Rahvaste ja Vabaduste Euroopa fraktsioon (ENF) - 36;

Fraktsioonilise kuuluvuseta rahvasaadikud - 20.

Brexiti järel uueneb Euroopa Parlamendi kohtade jaotus

Euroopa Parlamendi kohtade arv kahaneb Brexiti järel 751-lt 705-le. Uuendus mõjutab eri riikide seadusandjate arvu europarlamendis järgmiselt.

– Eesti + 1 ehk 7

– Soome + 1 ehk 14

– Prantsusmaa + 5 ehk 79

– Itaalia +3 ehk 76

– Hispaania + 5 ehk 59

– Poola + 1 ehk 52

– Rumeenia + 1 ehk 33

– Holland + 3 ehk 29

– Rootsi + 1 ehk 21

– Austria + 1 ehk 19

– Taani + 1 ehk 14

– Slovakkia + 1 ehk 14

– Iirimaa + 2 ehk 13

– Horvaatia +1 ehk 12

Teiste riikide mandaatide arv jääb endiseks, välja arvatud siis Ühendkuningriigil, kes pärast Euroopa Liidust lahkumist europarlamendis enam esindatud ei ole.

Enim liikmeid (96) Euroopa Parlamendis on Saksamaal.

Ühendkuningriigi esialgu 29. märtsiks määratud lahkumistähtaeg on praeguse seisuga 31. oktoobrini edasi lükatud.