Arvamusküsitluse kohaselt usaldab president Macroni 40 protsenti valijatest, vahendasid Le Figaro ja Politico.

Macroni probleemid said hoo sisse möödunud aasta juulis, kui avalikkuses puhkes skandaal seoses tema kunagise ihukaitsjaga. Negatiivselt mõjus ka populaarse keskkonnaministri Nicolas Hulot' tagasiastumine, kes kurtis, et valitsus ei pühendu piisavalt keskkonnapoliitikale. Novembris aga puhkesid nn kollavestide meeleavaldused, mis said alguse protestist kõrgete kütusehindade vastu, kuid mille raames hakati hiljem esitama kõikvõimalikke ja sageli vastakaid nõudmisi.

Samas tundub, et Macroni sammud protestimeeleolude vaigistamiseks - näiteks lubadus teatavaid valdkondi riigi poolt rohkem rahastada ning tema ringreis riigi erinevates paikades - on hakanud vilja kandma. Ka Macroni valitsuse peaministri Édouard Philippe'i populaarsus on sarnaselt riigipeaga kasvanud.

Valitsuse sammud tugevdamaks inimeste ostuvõimet on leidnud head vastukaja eriti vasakpoolsete valijate seas - võrreldes aprilliga on Macroni ja Philippe'i reiting kerkinud Sotsialistliku Partei valijate seas lausa 19 protsendipunkti.

Kõige kõrgema usaldusega poliitikuks on hetkel Prantsusmaal kunagine keskkonnaminister Nicolas Hulot (46%), kellele järgnevad roheline poliitik Yannick Jadot (37%) ja paremtsentristliku taustaga Hauts-de-France'i juhtpoliitik Xavier Bertrand (33%).

Rahvusliku Liidu juhti Marine Le Peni, kelle erakond rohkete parteidega rikastatud poliitmaastikul Macroni partei ees napi eurovalimiste võidu saavutas, usaldab 25 protsenti valijatest ja see annab talle Macroni valitsusse mitte kuuluvate poliitikute edetabelis 14. koha. Ka eurovalimistel sai Rahvuslik Liit ligi 24 protsenti häältest ehk kokkuvõtlikult ei ulatu Le Peni populaarsus oma erakonna toetajate ringist palju kaugemale.