Toomas Lepp: Kanal 2 hakkab radarilt kaduma ({{commentsTotal}})

Toomas Lepp
Toomas Lepp Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR

Kauaaegne telejuht ja produtsent Toomas Lepp analüüsib eesti telekanalite hetkeseisu, kritiseerib tehtud otsuseid - näiteks Kanal 2 otsust lõpetada saade "Radar" - ja küsib retooriliselt, kas miljonile vaatajale piisaks ühest erakanalist.

Kanal 2 vaatajanumbrid hakkasid kiiresti vähenema aastal 2017 pärast Urmas Oru lahkumist juhatuse esimehe kohalt. Uued Eesti Meedia (nüüd Postimees Grupp) suured ülemused panid paika väiksemaid, keda nad varsti pärast ametisse saamist ei usaldanud.

Võrdleme Kantar Emor avalikele meediauuringutele toetudes ETV ja Kanal 2 tulemusi aastatel 2016 – 2019. Numbrid peegeldavad telekanalite vaatamisaja osakaalu (daily share%) kogu vaatamisajast. Sihtrühm: 4-aastased ja vanemad Eesti elanikud.

 

 

 

 

Igaüks võib veenduda, et kui Kanal 2 juhtis kindlalt aastal 2016, siis alates 2017. aasta oktoobrist võttis juhtimise kindlalt üle ETV ja hoiab seda praeguseni. Kanal 2-e juhtiva turuosa kaotus on kindlalt seostatav isikkoosseisu vahetusega, millest tuleneb programmi heitlikkus.

Vana tõde on, et televisioonikanali peamine väärtus on püsivaatajaskond, mille hoidmiseks on vajalik stabiilsus.

Stabiilsus tähendab seda, et vaataja saaks teatud info (ka meelelahutus on info) perioodiliselt determineeritud ajal ja hulgas. Teletöö üks nurgakivisid on, et kui on tekkinud oma lemmikud, siis tuleb neid hoida, kui saade on vaadatav, siis tuleb seda jätkata.

Põhiliselt tahab vaataja seda, mida ta juba tunneb ja teab. Loomulikult on programm ka pidevas uuendusprotsessis ning muutumises - oluline on hoida juba saavutatud edu, aga uue ja innovaatilise ning raudvara vahel peab valitsema teatud tasakaal. Kui vaataja ei leia ühel päeval oma lemmikuid ja talle harjumuspäraseks saanud saateajal ei saabu tuttav seriaal, siis otsib ta midagi muud, leiab teise allika.

Lineaarse televisiooni paradoks ongi see, et vaataja tahab peamiselt seda, mida ta on juba näinud, ta tahab tunda end turvaliselt.

Meeskond on väärtuslik

Kanal 2 on teinud alates 2017. aastast alates kõike seda, mille tulemus on vaatajate vähenemine. Kui aastatel 2015-2016 oli Kanal 2 saateid 20 vaadatuima saate hulgas ca 75 protsenti, siis 2019 märtsis vaid 25 protsenti.

Kui Kanal 2 soovib end deklareerida meelelahutuskanalina, mis on banaalne, ja kõrvaldab programmist head ajakirjandust pakkuva "Radari", siis on tegemist ebaprofessionaalse programmijuhiga. Tuleb vaid kaasa tunda omanikule, kelle rahakoti kaalu sellised otsused kindlasti vähendavad. Eriti kahetsusväärne oleks, kui "Radari" eemaldamise otsust mõjutasid mingid maailmavaatelised väärtushinnangud.

Juba "Radari" eelmise saatejuhi Marii Karelli ja tema meeskonna järsk vahetus ei mõjunud usaldusväärselt. Selle asemel, et saatejuhtide ja toimetajatega tööd teha, osteti üle Päevalehe toimetaja Kärt Anvelt, kes oma olemuselt ei ole teleinimene, aga on andekas ajakirjanik. Enda televisioonis tõestamiseks on vaja aega, empaatiat ja oskusi. Aega talle ei antud, oskusi keegi ei arendanud, sest kanalis ei ole enam inimesi, kes seda suudaksid.

Telekanali teine väärtus on meeskond. Mitte niivõrd administreeriv, kuivõrd ankrute, režissööride ja produtsentide meeskond. Kui Kanal 2 tegutseb põhimõttel, et ostame asju sisse, siis piisab mõnest teadmiste ja omaniku suuniseid järgivast töötajast.

Kui aga valitakse omatoodangu tee, siis eeldab see keerukat organismi, mis vajab keerulisi ja kalleid sisendeid. Peamine on aga kontseptsioon, ühtne mõtlemine, usaldus ja järjekindlus. Kanal 2 on teinud vaid vigu.

Lahkumised

Pärast Urmas Oru lahkumist pidas Eesti kõige teravama silmaga programmijuht Olle Mirme veel veidi vastu, siis sunniti ka tema lahkuma. Asemele toodi teletöös ebakindel Hanno Tomberg, kes ei pidanud vastu aastatki, juhtima toodi kogenud ja teletööd hästi tundev Rait Killandi, kes lühikese aja järel jällegi ootamatult koju saadeti.

Omal soovil otsustas lahkuda ka uuringujuht Margus Paas, kelle töö iseloom ei ole laiemale üldsusele teada, aga kes oli üks võtmeisikutest, miks Kanal 2 vaadatavus omal ajal tõusma hakkas ja miks kanal pikaks ajaks juhtpositsioonile jäi. Paas oli analüütik, kes võrdles uuringuid ja numbreid ning andis nõu juhtidele, mida ja kuidas teha. Inimesed, kes Margus Paasil minna lasid, ei tea televisioonist midagi.

Tunnen isiklikult hästi ja olen koos töötanud kõigi ülal nimetatutega. Need inimesed on tipp-professionaalid, kes tunnevad televisiooni kõiki peensusi ja kui keegi peaks tahtma uut telekanalit teha, siis nende inimesteta vaata et ei saakski seda teha.

Veel üks ohver oli Erki Berends, kes hiljuti Kanal 2 uudisetoimetaja kohalt lahti sai. Erkki on hea ajakirjanik, kes tunnetab ühiskonnas toimuvat adekvaatselt, ning kes suudab sellele leida õige uudisevaste. Lasta lahti kuldmikrofoni omanik, selmet kasutada tema kogemusi ja mitmekülgseid oskusi, on lihtsalt ajakirjanduslik mõrv.

Ja vanad kolleegid Kristjan Jõekalda ja Teet Margna. Eesti ühed parimad tegijad omas ampluaas. Lasta neil proffidel minna ja siis öelda, et kanal hakkab keskenduma meelelahutusele. Lubage ikka väga kõva häälega naerda.

Muidugi, võib-olla on mõnel juhul tegemist ka isiklikku laadi sobimatusega või misunderstandinguga (e.k - arusaamatus), aga kanali juhid peavad olema suutelised programmi edu huvides neist üle saama ja kompromisse leidma.

Eestis ei ole ülearu andekaid inimesi, kes televisioonile vaatajaid toovad. Ja meeles tuleks pidada sedagi, et staariks (saatejuhiks) ei saada üleöö. Nii Vahur Kersna kui ka Mati Talvik, nii Jõekalda kui ka Maire Aunaste on enne oma tuntud sarjade juurde asumist aastate viisi rutiinse tööga vaeva näinud. Et end üles töötada.

Ilmselt valitseb Kanal 2 saatetegijate hulgas praegu ärevus ja otsa vaadata julgevad nad ainult akna taga siristavatele linnukestele, sest keegi ei tea, kes on järgmine. Aga "Radari" lõpetamine, isegi kui raha üldse ei ole, on absoluutne asjatundmatus.

Televisioonis ei juhtu mõne kuuga midagi

ETV selge üleolek praegusel telemaastikul on masendav. Loomulikult on ETV tasemel, tal on vaatamata hädaldamisele raha küllalt, tal on andekaid inimesi, keda võiks muidugi rohkem olla. Aga tema üleolek Kanal 2-st ja TV3-st on suures osas tingitud viimaste nõrkusest, suutmatusest taastada primetime'is kaotatud kõrgeid kohti. Kui Urmas Oru ja Olle Mirme juhatasid väge (kõlab juba nagu Päts ja Laidoner), siis oli selle toime efektiivne ja tulemuslik.

Kas mõne erakanali selline ideaalolukord praeguses interneti-, kliki-, mobiilihulluses kunagi taastub? Vaevalt.

ETV selgroog on praegu kindel, selleks on "Ringvaade" ja "Aktuaalne kaamera" ja ka "Terevisioon".

"Ringvaadet" vaatab praegu keskmiselt ca 10 protsenti, s.o 120 000 vaatajat igal päeval. Samal ajal eetris olevat oma aja ära elanud "Reporterit" vaatab kaks korda vähem ja "Seitsmeseid Uudiseid" ca kolm korda vähem inimesi. "Aktuaalse kaamera" ajaks tõuseb ETV vaatajaprotsent veelgi, saavutades ca 11-12 protsenti.

Erakanalitel midagi sellist iga päev vastu panna pole. Nädala lõpus lööb ETV muidugi veel Anu Välba ja "Õnne 13-ga". See ongi stabiilsus ja professionaalne juhtimine. Hommikuti on erakanalite vaadatavus võrreldav Tallinna TV-ga - alla 1 protsendi.

Sama hakkab juhtuma ka õhtuse ajaga pärast kella 22. Näiteks juhuslikel päevadel aprillis olid vaatajanumbrid sellised: 9. aprill – "Ringvaade" 11,3 protsenti, "Reporter" 4,5 protsenti, "Seitsmesed" 4,0 protsenti, "Aktuaalne kaamera" 9,9 protsenti, "Õhtu" 3,8 protsenti. 11. aprill – "Ringvaade" 10,2 protsenti, "Reporter" 4,2 protsenti, "Seitsmesed" 2,8 protsenti, "Aktuaalne kaamera" 11,5 protsenti, "Õhtu" 2,9 protsenti. Analoogiline muster jätkub.

Nagu näha, on ka Kanal 2 saate "Õhtu" vaatajanumbrid väga mannetud. Tippudega võrreldes on "Õhtu" amatöörlik ringmäng. Eeter "Aktuaalse kaameraga" ühel ajal ei anna talle mingeid võimalusi.

Tsirkus, mida Kanal 2 juhid tegid, andes samale seltskonnale teha saate "Hommik" ning siis mõne kuu järel, veendudes, et vaatajaid ei tule, viisid selle õhtusse, on erakanalile hukatuslik. Selline tegevus kasuks ei tule ja raha sisse ei too.

Televisioonis ei juhtu mõne kuuga midagi. Kanal 2 kastanid toovad tulest välja praegu veel Toomas Kirss, Tuuli Roosma, Katrin Lust ja Kristi Nilov, aga Kanal 2 vaadatavuse üldist languskõverat pole nemadki suutnud päästa.

Kas erakanalid jäävad ellu?

Praegune meediadotsent ja endine RHN esimees Andres Jõesaar tõdeb, et erakanalid on end liialt kitsalt fokusseerinud auditooriumile alla 49 aasta ning on vähendanud žanrilist mitmekesisust. ETV teeb vastupidist ning suurendab edumaad.

23 aastat tagasi oli õhus küsimus, kas erakanalid jäävad ellu. Sõnumilehe loo pealkiri aastast 1996 kõlab: "Erakanalid vaaguvad hinge". Autor nendib, et tollaegsed seitse erakanalit (sic!) pidid hakkama saama 40 miljoni krooniga aastas (2,5 miljoni euroga), sest Eesti Televisioon nautis suurt reklaamiraha.

Erakanalite väljapääs oli siis reklaami väljaviimine ETV-st, millega allakirjutanu ka toime tuli. See samm viis pikapeale ETV programmist kommertsi ning ETV muutus sarnaselt kõigi Skandinaavia maadega avaõiguslikuks kanaliks.

Mis oleks väljapääs nüüd, mil reklaamiraha Eestist läheb USA-sse Mark Zuckerbergi ja Jeff Bezose kontodele, mis erakanalite sissetulekuid märgatavalt vähendab. Juba on erameedia etteheiteid tegemas ERR-i veebilehtedele ja meediaseaduste isa Rein Lang näeb mõnes ETV saates jällegi reklaamitonti.

Kas seadusandja tuleb nüüdki erameediale appi? Või piisaks miljonile vaatajale ühest erakanalist?

Toomas Lepp oli aastatel 1995–1997 TV 3 peatoimetaja, aastatel 1997–2000 Eesti Televisiooni peadirektor, aastatel 2001–2004 Kanal 2 uudistetoimetuse juht ja aastatel 2012–2016 Tallinna Televisiooni juhatuse liige.

Toimetaja: Kaupo Meiel



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: