Esmaspäeval oli viimane tööpäev Eesti Meedia telekanalite direktoril Rait Killandil ning telekanalite programmijuhtimise võttis üle senine telekanalite peaprodutsent Kaspar Kaljas.

Levib jutt, et inimesed ei vaata enam televiisorit. Arvud aga kõnelevad muud. Televiisorit vaatab Eestis regulaarselt igal nädalal 1,2 miljonit inimest ehk enam-vähem sama palju kui 2003. aastal.

Märkimisväärselt vähem on neid inimesi, kes vaatavad eestikeelseid kanaleid. Üks põhjus selle taga on killustatus ehk inimesed jagavad oma tähelepanu paljude kanalite vahel ning teevad seda endale sobival ajal ja endale sobivas kohas.

Teleeksperdi ja meediaettevõtja Jüri Piheli sõnul ei ole otseselt võimalik öelda, et vanadelt suurtelt kanalitelt läheb vaataja mingitesse kindlatesse kohtadesse, vaid vaatamine lihtsalt hajub kümnete uute kanalite vahel ära.

Teine põhjus, miks eesti televaataja võib-olla eesti telekanalitelt ära kipub liikuma on kvaliteet. "Inimene võrdleb seda, mida ta näeb eesti kanalist ja mida näeb Ameerika kanalist ikkagi sama mõõdulauaga. Ja kui see eesti asi tundub nagu peaaegu sama hea, eelistab ta alati eesti asja. Aga kui see eesti asi tehakse kümneid kordi odavamalt ja kui ta ei ole väga tark ja nutikas ka sealjuures, siis vaataja läheb selle rahvusvahelise, suhteliselt odavalt kättesaadava sisu juurde," arutles Pihel.    

Sellest, kui palju mingil ajal on telekanalil vaatajaid, sõltub see, kui palju soovivad ettevõtted sellesse telekanalisse reklaami osta. Kui kanalit vaadatakse vähem, on ka reklaamiraha vähem. Kuid telepildi tootmine on järjest kallim. Kuigi kõik teletegijad kinnitavad, et reklaamiraha pole drastiliselt vähenenud, optimeerib Eesti Meedia praegu tootmist ja muudab programmi ning TV3 otsib uusi sissetulekuallikaid.

Eesti Meedia telekanalite programmijuht Kaspar Kaljas kinnitab, et Kanal 2-s tehtud muudatused töötajaskonnas ning sisutootmises ei paista televaatajale kuidagi välja. "Eestikeelne omatoodang ja selle maht vähemalt Eesti Meedia kanalites jääb kindlasti endiseks, mingil määral ka kasvab," rääkis Kaljas.

Puudutades mõne saate kadumist ja selle asemele näiteks YouTuberi palkamist selgitas Kaljas: "Erinevad telesaated on igal juhul oma konkreetse elukaarega, mõni lühema, mõni pikemaga. Mõni saade kestab kümneid hooaegu, mõni kestab mõne. Traagikat otsida sellest, et üks saade alustab või teine lõpetab, on kohatu."

Televaataja tahab muutusi aeglaselt

Jüri Pihel on seisukohal, et Kanal 2 teeb muudatusi eesmärgiga monna n-ö nooremaks ja leida uusi vaatajaid. Samas leiab ta, et Eesti televaataja pole võib-olla liiga järskudeks muudatusteks valmis. "Tavaliselt on televaataja hirmus inertne ja väga kergesti selliste muudatuste järele ei jookse. Pigem eelistab ta traditsioonilist ja aeglasi muutusi, aga sellised drastilised muutused, et homsest on üks kanal hoopis teistsugune, see võib tähendada head või halba," on Pihel äraootaval seisukohal.

Kanal 2 suurim konkurent TV3 teeb samuti muudatusi, kuid pigem ärimudeli poolel. TV3 programmijuht Raimo Kummer rõhutas, et kanal hindab praegu stabiilsust. "Me arvame, et meie vaatajad ja ka reklaamiandjad hindavad seda. Ka meie oleme sunnitud olnud oma programmikulusid kärpima nii eelmisel aastal, kui ilmselt peame ka mingis ulatuses kärpima neid ka sellel aastal. Ja otsime siis mudeleid, kuidas head programmi rahastada."

Siiski läks All Media Eestil, kuhu TV3 kuulub, Kummeri sõnade kohaselt mullu väga hästi ning see aitab ka programmi stabiilsena hoida.

Produktsioonifirmadel kibedamad ajad

Eesti Meedia telekanalite puhul on suurim muudatus ehk see, et rohkem ja säästlikumalt püütakse teha ise sisu ning mitte osta seda sisse produktsioonifirmadelt. Need sõltumatud tootjad tekkisid paarikümne aasta eest, kuna telejaamad ei jaksanud ise tootmist üleval pidada. Sisu sisseostmine oli odavam ja võimaldas valida kvaliteetsema tegija. Mida tähendavad praegused muutused produktsioonifirmade jaoks?  

"Produktsioonifirmadel on tõesti rasked ajad," nentis Kummer, kes veel isegi aasta eest juhtis üht taolist ettevõtet. Ta selgitas, et kui produktsioonifirmadel on Eestis ainult kolm klienti, paljudel peamiselt vaid kaks klienti ehk kaks kommertstelekanalit ning üks neist hakkab nüüd tootma päris märkimisväärse osa oma sisust ise, siis ühe kliendi ärakadumine kindlasti kerge olla ei saa. "Pikas perspektiivis võib see kindlasti tähendada seda, et mõned väga head produtsendid on sunnitud oma loovuse ja ideed suunama mingisugustesse,"

Saatejuht ja produtsent Tuuli Roosma olukorda nii mustades toonides ei näe. "Ma arvan, et produtsentidel on praegu võib-olla isegi huvitavam aeg kui varem, et neid võimalusi, kust raha saada ja kellega koostööd teha tekib järjest juurde. Eesti produtsendid peaksid vaatama ka natukene laiemalt ja miks mitte ka välismaa poole," leiab Roosma.

Produktsioonifirmadel ja telekanalitel on üks võimalus saada raha kvaliteetse sisu tootmiseks juurde telekommunikatsioonifirmade kaudu. Nii Elisa kui ka Telia pakuvad meelelahutuskeskkondi, mis vajavad kvaliteetset eestikeelset sisu. Ja nad on valmis selle edastamise eest märkimisväärselt maksma.

Lõppeval nädalal levis jutt, et oma telekanalit hakkab avama ka Telia, kes aga seda ei kinnitanud, aga päris ümber ka ei lükanud.

Telia Eesti televisiooni ja multimeedia valdkonna sisujuht Birjo Kiik tõi välja, et telekanali kui sellise kontseptsioon on muutumas ning selle all võib mõista kõike, mis lisaks traditsioonilisele otsevaatamisele võimaldab ette- ja järelvaatamist, videolaenutusi ja kõiki muid tehnilisi lahendusi, mis käivad kaasas televaataja muutunud tarbimisharjumustega. "Jah, meil on tõepoolest olemas Telia Live nimeline kanal," kinnitas Birjo Kiik, viidates just sellisele meelelahutuskeskkonnale, mis neil on mõnda aega olemas olnud ning mida nad nüüd edasi arendavad.

Võimalik, et see ongi telekanalite tulevik. Taolised tehnilised lahendused võtavad arvesse inimeste muutunud televaatamise harjumusi ja pakuvad omakorda lisarahastust traditsioonilistele telekanalitele sarjade ja saadete tootmiseks. Selge on see, et ilma eestikeelse sisuta pole telekommunikatsioonifirmal mõtet telekanalit pidada.

Kaspar Kaljas: "Eestikeelse sisu järgi jääb nõudlus alati. Et küsimus on, et kes suudab seda vaataja jaoks võimalikult atraktiivselt pakkuda. Eesti vaatajale jäävad eesti kanalid alati alles. See ei kao kuhugi."

Jüri Pihel: "Ma arvan, et üks äärmiselt põnev hooaeg on nii see, aga eriti järgmine telehooaeg. Et siis ilmselt võitlus vaataja tähelepanu pärast läheb veel järgmisele ringile. Ma arvan, et siis tuleb palju head televisiooni."

Raimo Kummer: "Eesti inimene tahab vaadata head kodumaist eesti sisu, et teda ei käida ei Netflixi sarjad ega ka mingisuguste muude keskkondade sarjad. Eesti inimene armastab eesti televisiooni."