Kui Narva koduloouurijad peaksid kunagi vastama küsimusele, mis toimus piirilinnas olulist üheksateistkümnenda aasta mai viimasel nädalavahetusel, siis kindlasti on selleks sündmuseks Narva jalgpallimeeskonna võit Eesti karikavõistlustel.

See, et samal ajal toimusid veel ka mingid valimised, seda ei mäleta enam keegi. Kui ehk valimiskomisjonide liikmed, kes jaoskondades valijaid oodates terve päeva igavlesid.

Samal ajal tasuks ka nende valimiste kohta kalendrisse linnuksese teha, sest pühapäeval püstitasid narvakad poliitilise ükskõiksuse rekordi. Euroopa Parlamenti käis valimas alla viiendiku valijatest – 19 protsenti. Nii lahjat huvi pole Narva elanikud valimiste vastu veel kunagi näidanud.

Kindlasti leiavad poliitikavaatlejad vähemalt kümmekond põhjust, miks nii läks, alates Keskerakonna sisetülidest ja lõpetades halva ilmaga valimispäeval, kuid kui inimestelt küsida, et miks te valima ei läinud, siis vastatakse tabava ja ebatsensuurse vene sõnaga, millega väljendatakse täielikku ükskõiksust ja mille eestikeelne vaste on "savi".

Inimestel on jumala savi, kes ja mida seal Euroopa Parlamendis teeb ja kuidas hääletab, sest ükski poliitik pole suutnud selgelt ja lihtsalt seletada, mismoodi Euroopa Parlamendi kaadervärk töötab ja kuidas see 2000 kilomeetri kaugusel asuva valija elu mõjutab.

Loosung "Vali mind ja su elu muutub paremaks!", haarab iga aastaga üha vähem valijaid, sest inimesi, kes on nõukogude ajast harjunud käima mitte valimas vaid hääletamas, jääb arusaadavatel põhjustel aina vähemaks. Nooremad ja teadlikumad valijad on kas Narvast ära kolinud või usu poliitikute lubadustesse täielikult kaotanud.

Kuid isegi ääretult kehva osalusprotsendi puhul julgen ma väita, et tegelikult valimised Narvas läbi ei kukkunud.

Meil on valimiste võitja ja Narvas on selleks taas Keskerakond. Kaks kandidaati kogusid piirilinnas üle tuhande hääle - Yana Toom ja Raimond Kaljulaid. Kahe peale kokku said nad enam kui poolte valimas käinute toetuse. Narva valija jaoks on nad ikkagi mõlemad keskerakondlased. Mis sellest, et Kaljulaid Keskerakonnast ametlikult lahkus, maailmavaade pole ju muutunud.

Ning täielikust fiaskost päästsid Euroopa Parlamendi valimised Narvas protestijad.

Ma tean valijaid, kes kunagi Euroopa Parlamenti valimas pole käinud, aga seekord läksid, soovides näiteks kätte maksta Keskerakonnale ja anda protestihääl põhimõttekindlale Raimond Kaljulaidile või hääletada ainuüksi seepärast, et rahvusradikaalid edu ei saavutaks ja Euroopa Parlamenti pääsedes Eestile häbi ei teeks. Või üritati oma häälega päästa põlevkivienergeetikat, mis Ida-Virumaal tuhandeid peresid toidab ja mida Euroopa Liit järjekindlalt välja suretab.

Kui neid protestihääli poleks, kes siis üldse Euroopa Parlamenti Narvas valima tuleks?