Euroopa Parlamendi valimised Eestis võitis Reformierakond

Eestis võitis europarlamendi valimised Reformierakond, kes sai kaks mandaati, nagu ka Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Isikutest kogus enim hääli (65 559) sotsiaaldemokraat Marina Kaljurand, lisaks temale pääses parlamenti Andrus Ansip, Urmas Paet, Yana Toom, Jaak Madison ja Sven Mikser.
Reformierakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond said mõlemad kaks mandaati. Ühe mandaadi said ka Keskerakond, EKRE ja Isamaa. Isamaa ridades valituks osutunud Riho Terras saab aga Europarlamendis tööd alustada alles siis, kui Suurbritannias lahkub EL-ist ja Eesti saab ühe (seitsmenda) koha juurde.
Mikser edestas Tarandit 30 häälega
Isikutest sai enim hääli Marina Kaljurand. Kaljuranna kogutud 65 559 häält on Eesti aegade paremuselt kolmas tulemus europarlamendi valimistel. Sellest on suutnud rohkem vaid Indrek Tarand 2009. aastal (102 460 häält) ja Toomas Hendrik Ilves 2004. aastal (76 120).
Andrus Ansip sai 41 006 häält, Urmas Paet 30 010 häält, Yana Toom 27 003 häält, Jaak Madison 22 823 häält, Riho Terras 21 474 häält. Kaljurand tõi enda tuules sisse Sven Mikseri, kes sai 2886 häält (paremuselt 18. tulemus), mis ühtlasi tähendab, et samuti sotside nimekirjas kandideerinud Indrek Tarand valituks ei osutunud. Tarand jäi Mikserile alla vaid 30 häälega, kuid lõplik vahe selgub pärast häälte teistkordset ülelugemist.
Paremuselt seitsmenda tulemuse tegi üksikkandidaat Raimond Kaljulaid 20 643 häälega, kuid tema valituks ei osutunud. Europarlamenti ei pääsenud ka Keskerakonna nimekirjas kandideerinud Igor Gräzin, kes kogus 10 322 häält. Europarlamendist jäi välja ka Reformierakonna nimekirja teine number Taavi Rõivas, kes sai 7707 häält.
Erakondadest edukaim Reformierakond
Reformierakond kogus üle Eesti 87 158, Sotsiaaldemokraatlik Erakond 77 384, Keskerakond 47 819, EKRE 42 268 ja Isamaa 34 189 häält.
EKRE puhul võib välja tuua, et kuigi erakonna esimees ja valimiste esinumber Mart Helme valituks ei osutunud, kogus ta üle Eesti korralikud 8276 häält. Kesiseks jäi aga erakonna nimekirja teise numbri Martin Helme häältesaak, kes sai 3031 häält. Sellega jäi ta alla ka Anti Poolametsale (3075), aga rohkem kui kolmekordselt ka iseenda varasematele häältele EP valimistel - 2014. kogus Martin Helme 9516, 2009. aastal 9832 häält.
Eesti 200 sai 10 706 häält ehk 3,2 protsenti, mis on kehvem tulemus kui riigikogu valimistel (4,4 protsenti). Kristina Kallas kogus 4773 häält ja erakonna esinumber Lauri Hussar 3078 häält.
Roheliste esinumber Evelin Ilves kogus 3084 häält ja Elurikkuse Erakonna esinumber Artur Talvik 1844 häält.
Europarlamendi valimisaktiivsus oli Eestis 37,6 protsenti, mis oli veidi kõrgem kui eelmiste valimiste 36,52 protsenti. Kokku osales valimistel 332 164 inimest.
Ansip: praegune koalitsioon sai haledalt lüüa
Kandidaatidest teise tulemuse saavutanud ekspeaminister Andrus Ansip (40 644 häält) Reformierakonnast ütles Vikerraadio "Valimisstuudios", et lõppenud valimised olid selge sõnum praegusele Eesti võimuliidule, kes peaks sellest omad järeldused tegema.
"Kui ma vaatan neid valimistulemusi, siis need on selge sõnum praegusele valitsusele. Kõik valimised on mingil määral protestivalimised ja nii ka need valimised on protestivalimised," ütles Ansip, märkides, et Eesti parlamendis praegu opositsioonis olevaid erakondi esindavad neli Euroopa Parlamendi saadikut ja praegune koalitsioon sai vaid kaks saadikukohta. "Ja kui me võtame ka Yana Toomi juhtumi, siis tegelikult on ju temagi opositsioonis praeguse valitsusega ehk siis praegune koalitsioon sai haledalt lüüa: poolteist vs neli ja pool. Ma arvan, et see koalitsioon kindlasti peaks selle väga tugeva sõnumi teadvustama ja vastavalt sellele ka tegutsema."
Toimetaja: Urmet Kook