Erik Gamzejev: odavam õllepudel ei pidurda ääremaastumist

Foto: Põhjarannik

Ei neljarealisi maanteid, ei maakondades ettevõtlusega tegelemist innustavaid samme, ei mingit konkreetsust piirkondlikes programmides - praegune võimuliit pole esimeste kuudega andnud vähimatki märki, et neil oleks pakkuda lahendusi Eesti ääremaastumise pidurdamiseks, sedastab Erik Gamzejev Vikerraadio päevakommentaaris.

Kas kohaliku piirkonna elujärje ja elanike poliitilise aktiivsuse vahel on olemas seos? Äsjaste Euroopa Parlamendi valimiste põhjal võiks järeldada, et on ja üsna selge.

Jäeti hääletamata

Kui Eesti keskmine valimisaktiivsus oli 37,6 protsenti ja tipus olid Tallinn ja Tartu, kus palgad kõrgemad ja kinnisvara kallim, siis selle pingerea alumisse osasse jäid Valgamaa, Võrumaa, Põlvamaa ja eriti selgelt 24,3 protsendiga eristunud Ida-Virumaa. Ehk just need maakonnad, kus ääremaastumine juba palju aastaid kõige rohkem kõneainet on andnud.

Ida-Virumaa madalat valimisaktiivsust võimendab lisaks paljude seniste Keskerakonna valijate peataolek. Nüüd, kui Edgar Savisaart enam nimekirjas pole ja Yana Toom ei mõju enam nii värskelt nagu neli-viis aastat tagasi ning Jüri Ratas lööb käed Helmete perekonnaga, kelle retoorika kahvatub sama valijaskonna poolt varem isamaalitšikuteks sildistatud valitsuserakonna kõrval, on nõutus ootuspärane.

Selle loogiliseks väljenduseks ongi valimistel passimine. Ilus on mõelda, et sellises olukorras avaneb Ida-Virumaal rohkem võimalusi ka teiste erakondade jaoks. Et need narvalased ja kohtlajärvelased, kes varem hääletasid üsna üksmeelselt Keskerakonna poolt, on nüüd avastanud endas sotsiaaldemokraatliku või reformierakondliku liberaalse maailmavaate ja annavad hääle nende poolt.

Tühjagi. Suurem osa neist jätab üldse hääletamata, nagu on näidanud mitmed valimised järjest. Neid ei huvita ega puuduta see, mis Eesti poliitikas toimub, sest ükski erakond pole suutnud tekitada neis usaldust. Kui valimised läbi, siis ei huvita ka erakondi eriti palju, kuidas nende inimeste poolehoidu võita. Aga see ei takista ketramast juttu ühiskonna sidususe tähtsusest.

Ida-Virumaal läheb olukord süngeks

Kõige mõjusamaks viisiks, kuidas taastada nii Ida-Virumaa kui ka Kagu-Eesti inimeste huvi Eesti poliitika vastu, oleksid keskvõimu selged ja arusaadavad sammud nende piirkondade elujärje parandamiseks.

Praegused võimuerakonnad on saanud hulga hääli nendest piirkondadest ja inimestelt, kes pole oma praeguse elujärjega rahul. Seda ootuspärasem on, et Keskerakonna, EKRE ja Isamaa kolmikliit pakub sellele sihtrühmale välja tugevad lahendused.

Kahjuks jäi praeguse võimuliidu koalitsioonilepe selle poolest üldsõnaliseks. Eelmisel nädalal avalikustatud riigieelarvestrateegia ehk võimuerakondade kokkulepe, millised on riigi suuremad kulutused eelseisvatel aastatel, ei sisalda samuti olulisi muutusi kaasa toovaid ideid.

Regionaalpoliitika programmi eesmärk on sõnastatud enam-vähem arusaadavalt: "Inimestel on igas toimepiirkonnas kättesaadavad tasuvad töökohad, kvaliteetsed teenused ja mitmekülgseid tegevusi võimaldav meeldiv elukeskkond." Aga vastust sellele, mida võimuliit selle saavutamiseks teha plaanib, välja ei tule.

Katsega alandada 12,69 sendi võrra pooleliitrise õllepudeli hinda elu ääremaadel paremaks ei muuda, nagu pole suutnud seda teha ka tasuta ühistransport. Ka Ida-Viru programmi ligemale nelja ja Kagu-Eesti programmi ligemale ühe miljoni euroga aastas murrangulist pööret korda ei saada.

Eriti arvestades näiteks seda, et põlevkivienergeetika planeeritust varasema kollapsi tõttu läheb Ida-Virumaal olukord süngeks. See on piirkonna kõige tugevam majandusharu, mis on aidanud piirkonna keskmist elujärge ülal hoida.

Kui 1500-2000 euroste palkadega kaevurite ja energeetiku töökohad kaovad, siis mõjutab see tuhandeid peresid, aga ka kogu maakonna ärisid. Selleks on riigivõim valmistunud justkui juba 15 aastat, aga kui häda käes, siis räägivad ministrid taas pikaajalistest lahendustest.

Lubadused sulavad

Peaaegu kõigi erakondade valimiste eel kõva häälega väljahüütud neljarealiste maanteede rajamist riigieelarve strateegiast vastu ei vaata. Sageli juhtub valimislubaduste täitmisega nõnda, et koalitsioonis näidatakse näpuga partneri poole, et küll teeksime, aga üks osapool pole nõus.

Nüüd on kõik nõus, aga hiiglaslikud lubadused kipuvad sulama reaalsete võimaluste müüri ääres. Matemaatikareeglid ei ole sama painduvast polümeerist nagu valimislubadused.

Head teed Eestimaa eri otstesse, eelduste loomine töökohtade loomiseks ning tugevad koolid ja hea elukeskkond on need põhilised tegurid, mis hoiaksid elu ka mujal peale Tallinna ja Tartu. Sellepärast peaksid nende eest riigikogus müürina seisma maakondadest valitud saadikud. Praegu on nad seal veel enamuses. Järgmises koosseisus ei pruugi enam olla.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid. 

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: